liiva. Mumifitseerimisinstrumentide kindlakstegemine pole sugugi nii lihtne, küll aga tähistati väljakaevamistel leitud pronksinstrumente veidi ennatlikult palsameerimise kirurgilise komplektina, aga see määrang oli ebakindel, sest noaga võib mida tahes lõigata ja pintsetit võisid kasutusel olla kosmeetikas. Küll aga on Herodotose kirjeldusest teada, et aju tõmmatakse välja kõveraks painutatud raudtraadiga. Konserveerimine õnnestus, tehnilistest võimalustest lähtudes, vaid kuumusega (kuivatamine, suitsutamine) või veetustamisega kemikaalide abil. Esimese võimaluse puhul vastutas muumiate tekkimise eest loodus, teist täiustasid egiptlased aga sajandite jooksul. Egiptlased kasutasid mumifitseerimise juures ka taimprodukte, seda tegid nad nende endi religioossetel kaalutlustel. Palsameerijad mähkisid lõuendsidemete
vigastused ohtlikumad. Teisel juhul on tegemist katoodse kaitsekihiga. 4. Protektorkaitse 4.1. Valada katseklaasi umbes 5 cm3 ja väikesesse keeduklaasi ligikaudu 1 cm kõrguseni väävelhappelahust ning lisada mõlemasse klaasi kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Keeduklaasi asetada tükk raudtraati (rauast kirjaklamber) ja tsingigraanul nii, et nad kokku ei puutu. Katseklaasi asetada raudtraadiga (kirjaklambiga) kokkuühendatud tsingigraanul (protektor). Jälgida, kummas klaasis toimub intensiivsem raua korrosioon (on märgata rohkem sinist värvust). Millega seda seletada? Intensiivsem raua korrosioon toimub keeduklaasis seal kus tsingigraanul ja kirjaklamber on eraldi. See on tingitud sellest, et raud osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge mõni temast negatiivsema potentsiaaliga metallitükk
kaitsekatte vigastused ohtlikumad. Teisel juhul on tegemist katoodse kaitsekihiga. 4. Protektorkaitse 4.1. Valada katseklaasi umbes 5 cm3 ja väikesesse keeduklaasi ligikaudu 1 cm kõrguseni väävelhappelahust ning lisada mõlemasse klaasi kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Keeduklaasi asetada tükk raudtraati (rauast kirjaklamber) ja tsingigraanul nii, et nad kokku ei puutu. Katseklaasi asetada raudtraadiga (kirjaklambiga) kokkuühendatud tsingigraanul (protektor). Jälgida, kummas klaasis toimub intensiivsem raua korrosioon (on märgata rohkem sinist värvust). Millega seda seletada? Intensiivsem raua korrosioon toimub keeduklaasis seal kus tsingigraanul ja kirjaklamber on eraldi. See on tingitud sellest, et raud osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge mõni temast negatiivsema potentsiaaliga
Kummal juhul on kaitsekatte vigastused ohtlikumad? V: Anoodiks on Sn. Kaitsekatte vigastused on ohtlikumad Sn puhul. 4. Protektorkaitse Valada katseklaasi 5 cm³ ja väikesesse keeduklaasi 1 cm kõrguseni väävelhappelahust ning lisada mõlemasse klaasi kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Keeduklaasi asetada tükk raudtraati (rauast kirjaklamber) ja tsingigraanul nii, et nad kokku ei puutu. Katseklaasi asetada raudtraadiga (kirjaklambiga) kokkuühendatud tsingigraanul (protektor). Jälgida, kummas klaasis toimub intensiivsem raua korrosioon (on märgata rohkem sinist värvust). Millega seda seletada? Mis on kokkuühendatud metallide korral anoodiks, mis katoodiks? Esitada anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. V: Kiirem raua korrosioon on eal ,kus Zn ja klamber on lahus. Seal, kus nad on koos tekib kalvaanipaar, mis kaitseb. Anoodiks on klamber ja katoodiks tsink. Anoodil toimuv reaktsioon:
reaktsioonide võrrandid. Millisel juhul on tegemist anoodse, millisel juhul katoodse kaitsekattega? Kummal juhul on kaitsekatte vigastused ohtlikumad? 4) Protektorkaitse Valada katseklaasi 5 cm3 ja väikesesse keeduklaasi 1 cm kõrguseni väävelhappelahust ning lisada mõlemasse klaasi kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Keeduklaasi asetada tükk raudtraati (rauast kirjaklamber) ja tsingigraanul nii, et nad kokku ei puutu. Katseklaasi asetada raudtraadiga (kirjaklambiga) kokkuühendatud tsingigraanul (protektor). Jälgida, kummas klaasis toimub intensiivsem raua korrosioon (on märgata rohkem sinist värvust). Millega seda seletada? Mis on kokkuühendatud metallide korral anoodiks, mis katoodiks? Esitada anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. 5) Inhibiitori toime Valada kahte katseklaasi 5 cm3 väävelhappelahust ja lisada kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6])
2) Katoodne kaitsekatte Kummal juhul on kaitsekatte vigastused ohtlikumad? Tinakattega on vigastused ohtlikumad, sest tina on rauast pingereas tagapool ja tinakatte vigastamine hoopis kiirendab raua roostetamist – anoodiks saab raud. Katse 6 – protektorkaitse. Väikesesse keeduklaasi valada ~1 mL väävelhappelahust ning lisada kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi. Keeduklaasi ühte serva asetada tükk raudtraati ja tsingigraanul nii, et nad kokku ei puutu. Teise serva asetada raudtraadiga kokkuühendatud tsingigraanul (tsingigraanul on siin protektoriks). Jälgida, kummas piirkonnas toimub intensiivsem raua korrosioon (on märgata rohkem Fe 2+- ioonide tekkest põhjustatud sinist värvust). Intensiivsem raua korrosioon toimub, kui tsingigraanul on raudtraadiga kokkuühendatud. Mis on kokkuühendatud metallide korral anoodiks, mis katoodiks? Esitada anoodil ja katoodil toimuva reaktsiooni võrrandid. Fe – katood Zn – anood