Oli ka laskemoona ja relvade nappus. Ning rahval puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse, valitses sõjatüdimus ja mehed ei teinud mobilisatsioonikäsust välja. Murrangu põhjused Appi tulid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. Eestlased hakkasid vabatahtlike üksusi looma, eriti uljad olid koolipoisid gümnasistid ja üliõpilased. Liikumiseks kasutati soomusronge, kust oli turvaline tulistada ja sõdida, samas olid venelased ise Narva raudteesilla õhku lasknud ning seetõttu ei saanud nemad oma ronge sisse tuua. Ka tõi edu Laidoneri partisanivõitluse muutmine sihipäraseks sõjategevuseks. Vene valged Vene valged olid mensevikud (vähemlased), partisanid, kes olid demokraatliku riigikorra poolt. Mingi aeg olid Eesti vabadusvõitlejad ja vene valged liitlased, kes sõdisid ühiselt bolsevismi vastu. Nende juht oli Julius Kuperjanov. Kuperjanov vabastas Tartu. Sai surma Paju lahingus 30. jaan. 1919. Landeswehri sõda
maa ja elumaja väikeste mõõtmete tõttu ka Sohisaunaks kutsuti. Nüüdseks kutsutakse kohta Vapramäe perekohaks. Jõe kaldal näeb matkaja kooguga kaevu. Jällegi ajalooline pool, rada kulgeb põhimõtteliselt talu hoovist läbi, kuigi majast siiski piisavalt kaugelt. 14. Hiinlaste haua tekkimislugu on rahvasuus mitmeti levinud, kuid tegelikult maeti Vapramäe jalamile kaks hiina rahvusest punaarmeelast, kes ründasid Eesti Vabadusvõitlejate soomusrongi Voika raudteesilla juures ja langesid 16. jaanuaril 1919 aastal. See on huvitav punkt ja veidi kummastav on sellist hauda niimoodi metsa seest leida (Joonis 1 eespool). 15. Imepisikesel lagendikul võib teha väikese peatuse, et vaadata alla jõele, nautida vaikust, kuulata veevulinat ja tutvuda veetaimestikuga, millest enimtuntavad on varsakabi ja kollane vesikupp. Ümbruskonnas ringi vaadates näeb võimsat vaatepilti puutüvedele keerduvatest humalatest ja kopra valitsevat jõudu puude üle. Puukännud on
andmise kohta. RT 1921, 48, 48. Kinnitatud Riigikogu poolt 21. juulil 1921. RT 1921, 70, 77. · Seadus tolliseadustiku täiendamise ja muutmise kohta. RT 1921, 49/50, 49. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 84. · Seadus mõnede muudatuste kohta tulumaksu-seaduses. RT 1921, 49/50, 50. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 85. 10. juunil 1921 · Määrus teedeministeeriumile Narva raudteesilla ehitamiseks 30.000.000 margalise krediidi määramise kohta. 10. juuni 1921. RT 1921, 49/50, 51. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 86. 15. juunil 1921 · Seadus toitlusministeeriumi likvideerimise kohta. RT 1921, 53/54, 53. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 98. · Saaremaa raudtee ehitamise seadus. RT 1921, 53/54, 54. Kinnitatud Riigikogu poolt 21. juulil 1921. RT 1921, 70, 71.
täiendava katte paksus. Kui seda pole tehtud, võetakse nimipaksuse hälbeks +40% ja -20%. (4) Muude silla detailide kaalu hälvete määramisel tuleb arvestada ekspluateerimise käigus tehtavaid võimalikke täiendusi ja ümberehitusi. 1.4.2 Raudteesildade omakaal (1) Kui vastav pädev ametkond pole määranud teisiti võib ballastikihi paksuseks võtta · nimipaksus 0,5 m; · suurim paksus 0,5×1,33 = 0,67 m; · vähim paksus 0,5/1,33 = 0,38 m. (2) Raudteesilla omakaalu normatiivseks suuruseks võetakse omakaalu keskmine väärtus. Projekteerimise alused 41 LISA A Ehitusmaterjalide ja ladustatavate materjalide mahukaalud A1. Üldsätted (1) Mahukaal on normaalse pooride ja tühimike jaotusega materjali mahuühiku kaal (kN/m3). (2)Varisemisnurk (varikaldenurk) on puistematerjali kuhja külje puutuja- tasandi ja horisontaaltasandi vahele jääv maksimaalne teravnurk.
16-17 jaanuari lahingutes kindlustus ka Tartu olukord. Pealtung Tartust algas 3 sihis: üle Ahja Räpina poole, üle Kambja ja Kanepi Võru suunas ja piki raudteed Tartust Valga peale. Esimeses kahes suunas PA eriti vastupanu ei osutanud. Edasiliikumist takistasid eelkõige talvetingimused. Ägedamad lahingud vaalandusid piki Tartu-Valga raudteed. 17.01 võtsid soomusrongide dessandid enda kätte Elva. Paraku jõudsid punased enne Elva jõel oleva raudteesilla õhku lasta. Rongid jõudsid Elvasse alles 20.01. järgmistel päevade ägedad lahingud Elvast lõuna pool. Underna, Kirepi mõisate pärast, siis soomusrongidel juba päris tõsised kaotused. Laidoner tuli isiklikult Elvasse. 25.01 vallutati Rõngu alevik, seejärel Puka raudteejaam ning 27.01 jõuti välja Sangastesse. 27.01 kindralmajor Martin Wetzer (see, mis juba enne oli). Ajakaotus.Wetzer ei tundnud üldse Eesti olusid, kuid talle allutati kogu Lõunarinne.
annaabi.ee 
