• Rootsi ja Taani vabatahtlikud • Välisabi Inglismaalt – dets. 1918 saabus Tallinna reidile Inglise laevastik, kes tarnis relvi ja sõjavarustust • USA andis humanitaarabi • Soomusrongid olid ehitatud kättesaadavatest materjalidest nagu tavalistest vagunitest ja veduritest. Neil puudus terassoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite kahekordsed seinad, mis olid täidetud liivaga. Relvastuseks olid tavalised jalaväe suurtükid ja kuulipildujad paigutatud raudteeplatvormile ja kaitstud liivakottidega. Eesti soomusrongide ehitamise eestvedajaks ja organiseerijaks oli Johan Pitka. • Meredessandid, mida juhtis Johan Pitka • Vabatahtlikest moodustatud väeosad: Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Kalevlaste Malev Eesti Vabadussõja juhid Kindralleitnant Johan Laidoner kindralmajor Jaan Soots kontadmiral Johan Pitka Eesti sõjavägede ülemjuhataja Eesti sõjavägede ülemjuhataja Eesti merejõudude juhataja
23. aprillil 1919. aastal sõitis pataljon Lõunarindele ja sai tuleristsed Mõniste juures. SOOMUSRONGID EESTI VABADUSSÕJAS Eesti Vabadussõjas 19181920 kasutatud Eesti soomusrongid olid ehitatud kättesaadavatest materjalidest nagu tavalistest vagunitest ja veduritest. Neil puudus terassoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite kahekordsed seinad, mis olid täidetud liivaga. Relvastuseks olid tavalised jalaväe suurtükid ja kuulipildujad paigutatud raudteeplatvormile ja kaitstud liivakottidega. Eesti soomusrongide ehitamise eestvedajaks ja organiseerijaks oli Johan Pitka. Hiljem kasutati ka laevasuurtükke ("Suur Tom" inglaste kingitus), mis oli saadud kas liitlastelt või võetud trofeedena Punaarmeelt või sakslastelt. Eesti Vabadussõjas kandsid soomusrongid pidevalt rünnakuraskust. Esimene improviseeritud soomusrong lahkus Tallinnast 30. novembril 1918 ja kohtus vaenlasega Auvere jaama juures. Samuti
(Pildid 7.5, 7.6, 7.7 ja 7.8) 7 Integreeritud veod 115 Poolhaagis veetakse sadama või maanteetranspordi terminalist raudteejaama huckepack- terminali, kus see tõstetakse sildkraana või konteineritõstukiga spetsiaalsele raudteeplatvormile. Enamasti koostatakse nendest vagunitest eraldi rong, mille koosseisus võib olla nii üksikuid pool- haagiseid, vedukautosid koos treileritega kui ka täishaagiseid. Veoautod sõidavad spetsiaalsetele raudteeplatvormidele rongi otsast, liikudes vagunilt vagunile ja ületades enne ettenähtud vaguni-
annaabi.ee 
