Mäelihe algas 900 m laiusest ja 1,6 km pikkusest liustikujää- ja rusukeelest, mis mööda mäenõlva 14,4 km allapoole liikus ja lõpuks kiirusega 160 km/h Yungay linna sööstis. 3 Suurim jäitekahju. Kõige suuremat jäitekahju tekitanud torm mällas 1998. a jaanuari esimesel nädalal Ida-Kanadas ja selle naabruses USA-s. 6. jaanuaril alanud lumetorm blokeeris lennujaamad, raudteemagistraalid ja maanteed ning jättis ligi 3 miljonit inimest ligi 40% Quebeci elanikkonnast elektrita. Viie päeva jooksul kattis külmunud vihm elektritraadid 10 cm paksuse jääkihiga, mida liinid ei suutnud kanda. Kümned tuhanded postid kukkusid pikali. Kahjude kogusumma oli miljard Kanada dollarit (650 miljonit USD). Ohvriterohkeim vulkaanipurse. 1815. a hukkus Indoneesias (tookordses Hollandi Ida- Indias) Sumbawa saarel Tambora vulkaani purske tagajärjel 92 000 inimest. Enim tapnud geisripurse
loovutada vaenlasele Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti. Valmistada ette uus kaitseliin Pärnu-Viljandi- Emajõe joonel. Saksa vägede sissetung Eestisse, esimesed kokkupõrked, rinde takerdumine Kesk-Eestis, Suvesõda Kõigepealt sõja puhkedes Eestis mere- ja õhusõda sakslaste poolt. Uputati kolm laeva. Soome ja Saksamaa ühistööna rajati Soome lahele miinivälju. 26. juunil algasid Saksa lennuväe rünnakud Eesti saartele. Aga ka sõjalised objektid linnades ja raudteemagistraalid. Siis 2 nädalat vaikus, kuna maavägede kohaletulek võttis aega. 7.-8. juulil ületasid Saksa väed Mõisaküla ja Ikla ruumis Eesti piiri. Pärnusse sisse 8. juulil ootamatult. Punaarmee jättis sama päeva õhtuks Viljandi maha. 9. juulil sakslased juba Lihulas ja siis kohe ka Virtsus. Punaarmee korpus seisis Emajõel, aeglane pealetug Türi ja Paide suunas. Kagu-Eestis ei osutanud Punaarmee vähimatki vastupanu. 9. juulil loovutati Valga, Võru ja Petseri. 10
juunil 1941. aastal puhkenud sõda andis Eestis märku kõigepealt mere- ja õhusõja näol. Saksa allveelaevad uputasid tulelaeva "Hiiumadal", kaubalaeva "Liisa" ja reisilaeva "Ruhno." Järgnevalt rajati Soome ja Saksamaa ühistööna Soome lahele hulk miinivälju, seati sisse lennukite, torpeedopatide ja allveelaevade vahikorrad- uputati üle 100 Nõukogude laeva. Esimesed sihtmärgid Eesti suunas olid punaarmee baasid Eesti saartel, sõjalised objektid linnades ja raudteemagistraalid. Jalaväel võttis aega, et jõuda kohale. Punaarmee ja Wehrmachti jõud ja kavad Eesti suunal: Saksa väejuhatus otsustas suunata pealöögid Kiievile, Moskvale ja Leningradile. Leningradi ja Baltikumis paikenva Punaarmee grupeeringu purustamine tehti ülesandeks väegrupile "Nord." Eesti pakkus vähe huvi, see jäi lihtsalt kõrvale. Eestisse suunati vaid kahest jalaväediviisist koosneva 26. armeekorpuse- moodsat sõjatehnikat ehk tanke oli napilt. Samuti Eestisse liikus 8- armee
annaabi.ee 
