Minu kodutänav 2007 aasta 8a klass Minu kodutänav Minu kodutänavaks on Rännaku puiestee. Mis on piirkonna üks elanikele olulisematest tänavatest. Rännaku puiestee algab Pääsküla raudteejaamaga, mis asutati 1916. aastal ning kandis enne nime Petrovka raudteepeatus. Raudteejaam, praegusel ajal on seal pensionäridel võimalus teha käsitööd, maalida, teha pisikestel kangastelgedel pilte jms. Selline nimi nagu Rännaku puiestee tekitab küsimuse, et miks on tänava nimeks valitud just "rännaku". Võib nimel olla seos raudteejaamaga? Inimesed läksid rongi peale ja seda seostati rändamisega mille tõttu pandi ka tänavale selline nimi.
järgnevast iseseisvast elust.Otsustasin,et see on nii põnev ja panin kuuldu kirja. Vanaema sündis 1935. a. Harjumaal, Rae vallas, Arukülas, kus tol ajal oli ka turbatööstus.See oli nagu väike ,,linnake",kus oli viis elumaja, mitu vrakki elamiseks, töökojahoone, laudad (tööliste loomade tarvis), saun, laohoone, pritsikuur, kaks tiiki, klubihoone (mida hiljem hakati kutsuma ,,punanurgaks"), pood ja palju muud. Kõik see asundus oli ühendatud kitsarööpmelise raudteega, Aruküla raudteejaamaga, mis oli turba ümbertöötlemise estakaad. Turvast laeti ümber tavalistele raudteevagunitele, et siis transportida see laiali üle Eesti. Vanaema isa oli turbatööstuses masinist ja ema hooajatööline. Lapsepõlves oli ta suviti, kui ema tööl oli,oma vanaema juures. Oma kooliteed alustas vanaema 1944. aastal. Ei olnud siis koolivormi ega ka toitlustamist koolis.Igaüks kandis oma parimaid ja puhtaid riideid (kui neid oli!).Koolikotiks oli Saksa
Burget. EestiLäti piiri ..., lk 22. 16 Samas, lk 26-27. 17 Eesti ja Läti suhted ..., lk 52-53. 7 küsimuses kokkuleppele saada, pidi otsuse tegema komisjoni inglasest esimees.18 Pärast kaht kuud väldanud tulutuid vaidlusi pidigi komisjoni esimees rakendama talle konventsiooniga antud õigust ning määras piirijoone kindlaks ise. Tema otsuse järgi 1. juulil 1920 hakkas piir jooksma järgnevalt: Valga linn koos laiarööpmelise raudteejaamaga ja elektrijaamaga jäi Eestile, Luke plats ja Pudrumägi koos kitsarööpmelise jaamaga Lätile ning piir jooksis mööda Konnaoja.19 Sarnaselt Valga linna jagamisega jäi komisjoni esimehe otsustada ka ülejäänud vaidlusalune piir. Kui läbi Valga kulgeva piirijoone otsuse vastu protesteerisid aktiivselt lätlased, siis ümbruskonna piirijoon tekitas tuska eestlastele. Põhjus selles, et Valga linna puhul oli Tallents tulnud pisut rohkem vastu Eesti soovidele,
annaabi.ee 
