Kuulsaim 19. sajandi fotograaf Eestis Charles Borchardt Üks kuulsamaid 19. sajandi Eesti fotograafe oli Charles Borchardt, kes avas ateljee 1864. aastal. 1867. aastal sai ta ülevenemaalisel etnograafianäitusel suure hõbemedali kollektsiooni "Eesti tüübid" eest. Need fotod on muuseumis uudistamiseks olemas. Samuti on säilinud Balti raudtee presidendile Alexander Baron von der Pahlemile kuulunud album, kus on Charles Borchardti pildistatud fotod kõigist raudteejaamadest PaldiskiPeterburi vahel avatud raudteeliinil 1870. aastal. Teised fotograafid Kuulsaid fotograafe leidus tollal Eestis aga teisigi ning nende tööd on näitusel ka eksponeeritud. Bernhard Lais (avas ateljee 1881.aastal) on pildistanud Tallinna laulupidu (1896), müürivaringut Kuldjala torni juures ning lendur Ch. Lerouxi hukkumist (1889.aastal, ilmselt esimene Eesti reportaazvõte). Ivan Teterin (avas ateljee 1886
Ärevad ajad ja keeruline poliitiline olukord muutsid väljaannete püsimajäämise raskeks ja ilmumise ebastabiilseks, mis on seletatav ka majanduslike raskustega. Uus ajakirjanduse elavnemine saabus koos Esimese maailmasõjaga, kuid vaibus majanduslike raskuste ilmnedes. Järgmine elavnemine seostub 1917. a sündmustega, mil tekkis hulganisti töölisväljaandeid. Kust tol ajal ajalehti telliti? Otse ajalehe toimetusest, talitusest e kontorist, trükikodadest, postiasutustest, raudteejaamadest, raamatukauplustest; maal võtsid tellimusi vastu kirikuõpetajad, külakoolmeistrid ja külakaupmehed, vallaametnikud ja vahel lihtsalt eraisikud, kel oli kokkulepe ajalehe väljaandjaga. Seltsitegevuse laienemine andis võimaluse ajakirjandust ka seltside kaudu levitada. Peamise sissetuleku said ajalehed tellimistest ja kuulutustest. Üksikmüügi osatähtsus hakkas kasvama just sajandivahetuse paiku. Niikaua kuni põhiosa ajalehe tiraazist
km). Rööpmelaius on 1520 mm. Kahe rööpapaariga liine on kokku 104,9 km, elektriraudteed 131,6 km. Kui rongi peatuskohas on jaamahoone ja seal on vähemalt üks kõrvaltee, loetakse peatus- kohta raudteejaamaks. Raudteejaamu on Eestis 152, peatuskohti 42. Raudteejaamadest on kauba- jaamu 6, kauba laadimist on võimalik korraldada 60 jaamas. Kaubajaamad töötavad Tallinnas Koplis ja Ülemistel, Maardus, Muugal, Pärnus ja Sillamäel. Mõned suurematest kaubajaamadest on ühtlasi sorteerimisjaamad, kus toimub igapäevaselt rongikoosseisude lahtihaakimine ja uute
annaabi.ee 
