maha!) seotud .... . Liigirikka kultuurtaimestikuga paistavad linnas silma pikka aega hooldatud aiad, seal leidub ka rohkem looduslikke liike (kultuurtaimede vahele tekib rohkem erinevaid ökoniš š e ka umbrohtudele). Väga liigirikas on linnas ka prahitaimede floora. Erinevalt hooldatud aladel kasvavad erinevad umbrohud, erinevat tüüpi prahipaikadega on seotud erinevad liigid. Nii võib eelkõige vanadest aedadest leida värd-hanemaltsa, suurehitiste ümbrusest gallia koerasinepit, raudteedelt müürlustet. Omaette elupaikadeks on katused, müürid, varemed, pööningud. Esimesed neist on sobivaks kasvukohaks kaljutaimedele - näiteks Kuressaare lossiõue müüril kasvab kaitsealune müür-raunjalg; kõigis neis võivad leiavad elupaiku kaljudel, saartel või õõnsustes-koobastes elutsevad liigid - katustele on pesitsema asunud hõbekajakad, müüriaukudes kaelushakk, pööningutel puhkavad nahkhiired. Ruderaalkooslused. Võõrliigid.
Ka neil juhtudel on süüdlaseks inimese lohakus. Väga vähe tulekahjusid on alguse saanud looduslikel põhjustel ehk siis pikselöögist. Metsatulekahjude tekkepõhjused on aastaajati erinevad: · Varakevadel värske rohu kulust läbikasvamiseni on peamine põhjus hooletu kulu põletamine või ka kuritahtlik kulu süütamine (60%). Vähem on suitsetamisest (15%) ja lõkkest (10%) alguse saanud metsapõlenguid. Varasematel aastatel oli palju raudteedelt alguse saanud põlenguid, nende osakaal on vähenenud. Väike osa metsapõlenguid on alguse saanud raiejäätmete põletamisest. · Suvel on peamiseks metsatulekahjude põhjustajaks suitsetajad (ligi 50% tulekahjudest). Matkajate, seeneliste ja marjuliste tehtud lõketest saab suvel alguse 30% metsapõlengustest. Ka tulega mängimine on umbes 10% tulekahjude põhjuseks. Paljude tulekahjude tekkepõhjused jäävad aga ka teadmata.
pikaajaline stabiilne keskkond Vaatamata ebastabiilsusele on linnade taimestik väga mitmekesine. Liigirikkuse suurim allikas on kultuurtaimed, eriti dekoratiivtaimed. Tallinnas on enamlevinud kultuurtaimi umbes 500. Väga liigirikas on linnas ka prahitaimede floora. Erinevalt hooldatud aladel kasvavad erinevad umbrohud, erinevat tüüpi prahipaikadega on seotud erinevad liigid. Nii võib eelkõige vanadest aedadest leida värd- hanemaltsa, suurehitiste ümbrusest gallia koerasinepit, raudteedelt müürlustet. Omaette elupaikadeks on katused, müürid, varemed, pööningud. Esimesed neist on sobivaks kasvukohaks kaljutaimedele - näiteks Kuressaare lossiõue müüril kasvab kaitsealune müür-raunjalg; kõigis neis võivad leiavad elupaiku kaljudel, saartel või õõnsustes-koobastes elutsevad liigid - katustele on pesitsema asunud hõbekajakad, müüriaukudes kaelushakk, pööningutel puhkavad nahkhiired. Inimtaluvad looduslikud taimeliigid on linnas väga levinud (nt
annaabi.ee 
