skulptuuri paikkonna ajaloolistest inimestest. Talumuuseumi õuel asub suvine peoplats ja selle kõrval staadion. Näitekirjanik Hugo Raudsepa Vaimastvere küla Mälestuskivi näitekirjanik Hugo sünnipaik Raudsepale(sünd.1883, surnud Siberi vangilaagris 1951...). Vaimastvere Põhikooli pargis. Tema tuntumad näidendid Mikumärdi (1929), Vedelvorst (1932), Roosad prillid (1933) jt.
helmintofauna uurimisel. Kolmandas osas tuuakse välja läbiviidud uurimuse tulemused, 3 võrdlused ja analüüs ning kirjeldatakse leitud helmintide klasse ja üksikuid helminte lähemalt. Autor soovib tänada oma juhendajat Aleksei Turovskit, tänu kelle abivalmidusele ja kannatlikkusele töö teoks sai. Samuti tänud Ph.D. Margus Harakule, MSc Tenno Drevsile ja Hiiumaa Kutseliste Kalurite Ühingu esimehele Rein Raudsepale ning kalamees Tõnu Romandile. 4 1. TEOREETILINE TAUST 1.1. Lesta ökoloogia Eesti vetes Lest esineb Pôhja- ja Lääne-Euroopa merelistes ja suudmelahtede piirkondades (Fagerlund, Køie, 1994). Barentsi merest (alamliik P. flesus septentrionalis) ja Valgest merest (P. flesus bogdanovi) ümber Euroopa (Pôhjameres P. flesus flesus) Vahemere, Musta ja Aasovi mereni (alamliik P. flesus luscus), Läänemeres (P. flesus trachurus) (Mikelsaar 1984)
Sellist lavastust annab ka üsna lihtsates oludes teha. Teine tuntud näidend kõrgperioodist on "Vedelvorst". Võrreldes "Mikumärdiga" ebatüüpilisem lahendus perepoeg on väga laisk ja see tegelastüübi valik ei saa olla draamakirjanduses väga tüüpiline. Markantsemal kohal on ka keelekoomika. Raudsepal oli teadlikku suhtumist keelde, seda oli ka varem näha nt "Sinimandrias". 1931. a näidend "Põrunud aru õnnistus" paradoksne salongikomöödia. Paradoksne on uus joon, mis Raudsepale nii tüüpiline pole olnud. 1934 "Roosad prillid" 1930ndate keskpaiku tekib mingisugune mõõnahetk, kuid see ei tähenda tootlikkuse langust, aga selliseid märgilisi näidendeid 1930ndate keskpaigas ja II pooles nii väga tulema. Üks lihtne seletus sellele on ka see, et Raudsepp teeb pikemaid ärapõikeid põhiliselt ja kõige menukamalt alalt komöödiate kõrval püüab ta veidi tõsisem olla, aga see ei tule tingimata välja
aastatel number üks. 8. Loeng draama lõpetus ja luule Enn Vaigur · 1935 Kraavihallid Ta tähtsus saab uue valguse alles 70ndatel aastatel, kui Vanemuise juht Kaarel Ird leiab selle näidendi uuest üles ja teeb selle ümber ning toob lavale. Sellest saab üks tänuväärsemaid tükke Vanemuise repertuaaris. Töödeldud Vaigur Henrik Visnapuu August Mälk · 1932 Vaese mehe ututall (töölisteatris tuli ta 32. aastal välja. ) Kõige arvastatavam paralleel Raudsepale. Ta enda loomingus nagu hakkab draama toimima abiteona põhitegevuse kõrval. Samas see tuleb paremini välja kui mõnel teisel. Rahvalikku tooni tajub ta üsna hästi. Näidendeid tuli suhteliselt palju proosa kõrval. Sõja ajal tuleb ka paar nõukogudevastast näidendit (,,Lõuna tuul"). Talle need näidendid probleeme ei tekita, sest ta lahkub Eestist. Luule 1. KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini
annaabi.ee 
