Võerahansu ja Lepo Mikko). 20.11.1949 Arreteeriti fabritseeritud süüdistuste alusel Tartus. 14.06.1950 NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi ja erinõupidamise otsusega määrati karistuseks 10 aastat vabadusekaotust parandusliku töö laagris. 1956 Vabastati ennetähtaegselt vangilaagrist. 6.12.1956 Balti Sõjaväeringkonna Sõjatribunali otsus rehabiliteerimise kohta. 1956 Abiellus õpingukaaslase ja kunstniku Esther Raudsepaga (neiupõlvenimi). 1956-1959 Õpingud Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. 1957 Sündis tütar Hanna. 1959 Alustas esinemist näitustel. 1959-1960 Töötas Tallinna Vineeri- ja Mööblivabriku kunstiringi juhina. 1960 Sündis tütar Liina. 1964 Võeti ENSV Kunstnike Liidu liikmeks. 1964-1974 Valdavalt vabakunstniku staatuses, töötas aeg-ajalt Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõuna. 25.12.1974 Henn Roode suri maovähki.
pöördus 1935. aastal Tallinna garnisoni ülema poole palvega eraldada kalmistul maa-ala, kuhu edaspidi maetakse vaid Vabaduse Ristiga autasustatuid. Sama aasta sügisel jõutigi nii kaugele, et eraldati plats, kuhu oli võimalik matta kuni 130 lahkunut. Juba järgneval, 1936.aastal hakkasid mõtted liikuma selles suunas, et Vabaduse Risti kavaleride matmispaigale peaks püstitama monumendi. Reaalselt alustati töödega alles 1939. aastal. Eelnevalt oli sõlmitud leping kujur Juhan Raudsepaga. Tööd lõpptähtajaks määrati 10. juuni 1940. Mälestusmärk tehti valmis ja avapidused pidid toimuma 25. juunil 1940. Vabaduse Risti kavaleride mälestuseks rajatud mälestusmärk jäigi avamata, sest nõukogude okupatsiooni tingimustes polnud see enam võimalik. Monument lõhuti arvatavasti 1950. aastal. Samba taastamistöödega tehti algust 1994. aastal, mil muinsuskaitsjad ja sidepataljoni ajateenijas
andmetel olid need kontserttuurid muusikute seas hinnas ja konkurents sellise ringreisi saa- miseks suur, seega võib sellest pakkumisest välja lugeda üsnagi positiivse hinnangu ansambli tasemele. Nende võimaluste realiseerumise kohta andmed puuduvad. Teine neist pakkumistest võis isegi reaalseks osutuda, kuid Göteborgi pakkumist ei olnud neil tõenäoliselt võimalik vastu võtta, kuna kõik kolm kvintetis osalenud eestlast asusid õppima Stockholmi Ülikooli.286 Seega satuvad koos Raudsepaga Rootsi džässiajakirjanike huviorbiiti ka Soome kriitikutelt hiilgavaid arvustusi pälvinud Hans Speek ja Kuno Laren, kuid seda Raudsepa kvinteti liikme- tena, nende solistivõimetele pole tähelepanu jätkunud. Põhjus võibki olla sama kui meil Eestis – Soomes esineti kontserdilaval, mis vääris ka kriitika tähelepanu, Rootsis oli põhitegevuseks tantsumäng, mis üldjuhul arvustajate huviorbiiti ei satu. Kui neist selles kontekstis üldse
annaabi.ee 
