Lagedale ilmusid esimesed sinjoonid ja juuksevärvid. Kuldsete lokkide samiseks tuli pähe panna sisselõigetega laiaäärne kübar. Juuksed tõmmati avaustest välja ja neile kanti söögisoodast valmistatud segu. Nii tuli paar tundi päikese käes istuda. Juuksed pleekisid,-omandades punaka tooni. NAISTE RIIETUS: Riide värv ja kude oli lõikest olulisem. Kleit kaalus u. 25 kilo ja koosnes volditid sametist, villasest kalevist ning brokaadiga sobitatud siidist. Taljet rõhutati moodsa raudplaatidest valmistatud uudse korseti, rindu aga dekoltee abil, mis oli mõnikord täiesti paljastav, mõnikord kaetud aga õhukese siidiga. Moodi tulid kuni 30-sentimeetrise platvormiga kingad, millel daamid polnud suutelised ilma meeste või teenijate abita liikuma. MEESTE RIIETUS: Valitseb ohjeldamatu küllus: kamisoole kaunistati kuld-ja hõbetikandite, pärlite ja kalliskividega. Kaelas kanti mitut jämedat kuldketti ning igas sõrmes sõrmuseid. Lemmiktegevused
jalaväelasel suuremaks. Tartse on ratasaniku kilp. Pavese jalaväelase kilp. Ammuküttidele kasulik. Laternkilbil oli mitu funktsiooni: harpuunid, mõõk, kilp ja latern (vastase pimestamiseks). Rusikakilp oli väike, levis vehklejate ja kahevõitlejate kasutuses. Raudrüüde täienedes vähenes kilbi osatähtsus ja hiljem kaob kasutuselt. Kiiver. Laastkiiver koosneb erinevatest osadest, laastud ja ring võivad olla pronksist ning vahemik on raudplaatidest või ka vastupidi. Viikingikiiver on koonusekujuline, ninakaitsega; on ka näokaitsega kiiver, kus on silmaavad; kolm erinevat põhikuju: ümar ja ninakaitsega, kiivri peaosa on lame, servad kaarduvad kiivril väljapoole. Pottkiiver meenutas potti, auke oli vähe ning võis tekkida õhupuudus. Beckenhaube / Basineti ninakaitset sai tõsta ja langetada, kiivri serva külge kinnitatud rõngastest tehtud rippuv kaelakaitse, mask kinnitub ühe koha pealt otsmiku külge
materjalikihi vahele. Hiljem kaeti kindad plaatidega.. Neil olid eraldi sõrmed, mis olid kaetud rea väikeste plaatidega. Tuhande neljasaja kolmekümnendaks aastaks kasutati käelaba turviseid, mis nägid välja nagu terasest labakindad. XV sajandi lõpupoole võeti teatud piirkondades taas kasutusele eraldi sõrmedega soomuskindad. 6 Kiivrid olid esimesed osad, mis tehti täielikult raudplaatidest. Paljudes Euroopa osades oli esimeseks kiivritüübiks kooniline ehk normanni kiiver. Seda täiendati kaitseks mõõgahoopide eest nasaali ehk ninaturvisega. XII sajandi lõpuks oli oli paljudel kiivritel juba näoturvis. Mõne aja pärast oli kaetud terve pea, kus olid ainult silmapilud ja hingamisaugud. Selle all oli polsterdatud müts, mis kaitses põrutuste eest. Pottkiiver oli umbne ja palav ning see takistas kuulmist. XIV sajandil pidasid