Huhuu lõhkus ja hävitas asju, mis ta teele jäid. Huhuu võis end tundide kaupa peegli ees ehtida, neil hetkil oli ta õnnelik ja rõõmus. „Ta oli õnnelik ja rõõmus nagu laps. Neil hetkil oli ta leplik, ja Popi võis kartmatult põrandal söögijäänuseid nuuskida. Huhuu ei lasknud siis end millestki segada.“ Huhuu suhtus Popisse väga kiuslikult. „Ta kihutas teda mööda tuba taga, pildus teda köögiriistadega ning torkis mööbli alt raudoradega välja.“ Lõpuks Popi leppis uue Isandaga, ta oli harjunud kedagi kartma ja samas austama. „Ja nagu ta oli imestlenud kord endise Isanda tarkust, headust ja ilu, nii imetles ta nüüd uue Isanda kurjust, tujukust ning inetust.“ Kui Huhuu jäi vahel kauemaks ära, siis hakkas Popil isegi ta järele igav, Popi ei tahtnud üksi olla. Samas oli märgata ka Huhuu hoolivust Popi suhtes ja Popi oskas seda hinnata. Huhuu väärtus
Ta kiskus seintelt alla ja laegastest välja, mis aga suutis, kuid ei pannud enam midagi tagasi. Ta meenutas kõigiti Isandat, ja ometi oli ta midagi hoopis muud. Ta oleks võinud olla hea ja tark, kuid ei tahtnud seda. Sest ta oli juba kord tige ning halb. Kõige hirmsam oli ta aga õhtupoolikuil, kui mängust väsis. Siis hakkas ta Popit piinama, ja tema tigedusel polnud piiri. Ta kihutas teda tuba mööda taga, pildus köögiriistadega ning torkis mööbli alt raudoradega välja. Ta lõi talle kepiga pähe, kallas vedelikke kaela ja pistis ta kõrvad täis aukusid. Popi ainult vingus ta käes hirmust ning valust. Ta katsus vahel küll vastu panna. Ta klähvis kirstu all vihaselt haukuda ja lõi hambad larinal orasse, millega Huhuu teda torkis. Kuid kõik oli asjata. Tema ainus päästepaik oli astjakirstu alune. Kuid see oli liiga madal, nii et ta jalad seal all veelgi kõveramaks kasvasid. Et ta tihti
Ta kiskus seintelt alla ja laegastest välja, mis aga suutis, kuid ei pannud enam midagi tagasi. Ta meenutas kõigiti Isandat, ja ometi oli ta midagi hoopis muud. Ta oleks võinud olla hea ja tark, kuid ei tahtnud seda. Sest ta oli juba kord tige ning halb. Kõige hirmsam oli ta aga õhtupoolikuil, kui mängust väsis. Siis hakkas ta Popit piinama, ja tema tigedusel polnud piiri. Ta kihutas teda tuba mööda taga, pildus köögiriistadega ning torkis mööbli alt raudoradega välja. Ta lõi talle kepiga pähe, kallas vedelikke kaela ja pistis ta kõrvad täis aukusid. Popi ainult vingus ta käes hirmust ning valust. Ta katsus vahel küll vastu panna. Ta klähvis kirstu all vihaselt haukuda ja lõi hambad larinal orasse, millega Huhuu teda torkis. Kuid kõik oli asjata. Tema ainus päästepaik oli astjakirstu alune. Kuid see oli liiga madal, nii et ta jalad seal all veelgi kõveramaks kasvasid
Kõige hirmsam oli ta aga õhtupoolikuil, kui mängust väsis. Siis hakkas ta Isanda tarkust, headust ja ilu, nii imestles ta nüüd uue Isanda kurjust, tujukust Popit piinama, ja tema tigedusel polnud piiri. ning inetust. Ta kihutas teda tuba mööda taga, pildus köögiriistadega ning torkis mööbli alt Peaaegu kõik tegi uus Isand vastuoksa, võrreldes endisega, kuid ometi peitus raudoradega välja. selleski salatud tarkus ning saavutamatu osavus. Ta lõi talle kepiga pähe, kallas vedelikke kaela ja pistis ta kõrvad täis aukusid. Popi ainult vingus ta käes hirmust ning valust. Kui endine Isand oli ukse kaudu läinud, tegi nüüdne :seda akna kaudu. Ta Ta katsus vahel küll vastu panna
Teadagi valitses tol ajal laste seas kõrge suremus, nõidu aga tunti just kui laste tapjaid ja ohverdajaid. Nii muutusidki ämmaemandad äsja lapse kaotanud emade jaoks ideaalseteks objektideks, kelle peal oma viha välja valada. Kõige hirmsam ja mõistuselagedam on nõiaprotsessides see, et ,,nõidadest" ,,tõe" välja pigistamiseks kasutati hirmsaid piinariistu. Bambergi kurikuulsas nõiamajas olid kasutusel pöidlakruvid, hispaania saapad, raudoradega jalapakud, kustutamata lubja vannid, teravate nagadega patukahetsejapingid, piinapingid, venitamisvõllas ja palju muud. Olles peaaegu surmani piinatud, tunnistasid tihti peale ka oma ,,süü"(mida tegelikult ju polnud) üles, lootes sedamoodi eluga pääseda. Nii tekkis lakkamatu ring, mis näis lõpmatu kuna ülestunnistuste arv suurenes, suurenes ka ,,süüdimõistetute arv", mis omakorda suurendas kohtuprotsesside sagenemise nõidade üle,
Kõige hirmsam oli ta aga õhtupoolikuil, kui mängust väsis. Siis hakkas ta Isanda tarkust, headust ja ilu, nii imestles ta nüüd uue Isanda kurjust, tujukust Popit piinama, ja tema tigedusel polnud piiri. ning inetust. Ta kihutas teda tuba mööda taga, pildus köögiriistadega ning torkis mööbli alt Peaaegu kõik tegi uus Isand vastuoksa, võrreldes endisega, kuid ometi peitus raudoradega välja. selleski salatud tarkus ning saavutamatu osavus. Ta lõi talle kepiga pähe, kallas vedelikke kaela ja pistis ta kõrvad täis aukusid. Popi ainult vingus ta käes hirmust ning valust. Kui endine Isand oli ukse kaudu läinud, tegi nüüdne :seda akna kaudu. Ta Ta katsus vahel küll vastu panna
annaabi.ee 
