palgile toetunud lgkatusega lehtla, mille keskel paiknes praegugi silinud veskikivist laud. Hobuserauakujulise tiigi vlisperimeetrit ristab poolringikujuline tee, mis hendab omavahel parki idast ja lnest ristavad prnaalleed. Toite saab tiik Pedja jest ning ravool toimub tiigi lunatipus paikneva ravoolukanali kaudu. Tiigisaarele pseb graniitsammastega betoonsillakese kaudu; silla piiretena on ksutatud raudkette. Sarnane sild on ka kanalil, mis hendab tiiki Pedja jega. Raudkettidega hendatud graniitsambaid on pargis ksutatud ka tiigi ravoolukanali juures ning tiigi ja phjapoole jvate muruvljakute vahel kulgeva allee idatipus, kus eelpool mainitud tiiki jega hendava kanali krval on paatide randumiseks veepiirile viiva graniittrepiga varemalt ehisvaasidega kaunistarud olnud vaateplatvorm. Lisaks nn. Puurmani misa pargile kuulub pargiansamblisse ka Pedja je idakaldal paiknev nn. Puurmani leje park ehk Hirvepark. Mnedel andmetel juba 18. sajandil eksisteerinud Hirveaed on
Vabadussõjast langenud arstide mälestustahvel tehti uus ja selle taasavamine toimus 13. novembril 2006. aastal. Kopli, Kalevi üksik-jalaväepataljon Avati ca 1933 Koplis Kalevi üksik-jalaväepataljoni 1. kompanii lugemistoas paiknenud mälestusmärk oli väliselt sarnane Kalevlaste Maleva sambaga Rahumäe kalmistul, erinevus seisnes alusblokkide paigutuses. Lugemistoas asunud vähendatud mudelit ümbritsesid graniitpostid, mis olid omavahel ühendatud raudkettidega. Kopli mälestusmärgil puudus tekst. Selle taha seinale oli kujunduselemendina kinnitatud Kalevi üksik-jalaväepataljoni märgi suurendatud kujutis. Mälestuskompleksi valmimisaeg ei ole täpselt teada, kuid 6. novembril 1933. aastal oli see kindlasti olemas. Kaitseväe Kalmistu mälestusehis Avati 05.07.1925 Tallinna Kaitseväe kalmistu asutamisdaatumiks võib pidada 19.detsembrit 187, kui Tallinna
feodalismihoone lõhkumist, mida jätkasid Richelieu * ja Louis XIV kuningriigi huvides ning mille lõpule viis Mirabeau rahva huvides, see Louis XI katsus küll seda Pariisi läänkondade võrku lõhkuda, avaldades vihuti kaks-kolm kõigile üldkohustuslikku seadlust. Nõnda andis ta 1465-ndal aastal kõigile elanikele käsu öö tulekul aknaid küünaldega valgustada ja koerad keti otsa kinni panna, samal aastal veel teise korralduse õhtul tänavad raudkettidega sulgeda, peale selle keelas ta ära öösiti tänaval kaasas kanda puss-nuge ja muid relvi. Kuid õige pea jäid need esimesed kogukondliku seadusandluse katsed paberile. 2 3 6 Kodanikud lasksid tuulel küünlad akendel ära puhuda ja koertel ümber joosta. Raudketid tõmmati ainult kaitseseisukorra ajal ette ja pussnugade kandmise keelul oli ainult niipalju tagajärgi, et Kõrilõikajate tänav Kaelalõikajatc tänavaks ümber nimetati, mis ju suur edusamm oli
annaabi.ee 
