lähenevad,ning eelmine kohtumine polnud Kalevipojaga kõige meeldivam. Sarvik saatis Kalevipojale vastu kõige tugevamad sõjamehed ja kõige kõige tugevamad sõjamehed. Kalevipoeg aga lõi neid kõiki,ja võitis, ning ka sarviku aheldas ja vallutas. Rikkusega kodupoole minnes kohtas ta veel Alevipoega,kes Kalevipoega juba 3 nädalat juba oodanud. Kalevipoeg aga korraldas uhke peo,kui orraga Lapu tark Varrak tupa astus ja nõudis oma lubatud tasu-vana raudkaantega raamat,mis Kalevipoja isa ise oli terve oma elu jooksul palju tarkusi tallele pannud. Raske oli Kalevipojal sellest raamatus loobuda,kuid mehe sõna on mehe seõna.Ning Kalevipoeg loovutas raamatu Varrakule,kes nüüd kullaga ning raamatuga kodu poole tüüris. Ühel päeval tulnud aga raudmehed Viru randa muljuma ja rahupõlve rikkuma. Kalevipoeg hakkas sõda ette valmistama,mattis sisse kallid varandused,sidus mõõga
Nemadki ei olnud Kalevipojale õiged vastased ja sarvik-Taat astus ise Kalevipojaga võitlusesse. Kalevipoeg aheldas Sarvik-Taadi kaljuseina külge ja võitis. Preemiaks võttis Kalevipoeg kullakotte ja rändas maa peale tagasi. Alevipoeg oli teda juba kaua oodanud ning paar päeva nad puhkasid, kolmandal läksid koju. Mõne aja pärast korraldas Kalevipoeg peo, mille käigus lasi ta viia Varraku laeva peale kinni, kuna ta tahtis raudkaantega tarkuseraamatut. Peale pikki rahupäevi tõid kullerid Kalevipojale teate uuest sõjast. Kalevipoeg kutsus kõik mehed kokku, et vastu minna. Sõda kestis kuni vaenlaste põgenemiseni. Sõjas langenud tuli maha matta ja ellujäänute haavu ravida. Järgmisel päeval jõudsid nad Võhandu jõe äärde, millest ehitati üle sild. Teisel kaldal pääses lahti uus sõda. Seitse päeva järjest sõitis sõda ühest kohast teise. Ühes võitluses suri Sulevipoeg ja paljud
Nemadki ei olnud Kalevipojale õiged vastased ja sarvik-Taat astus ise Kalevipojaga võitlusesse. Kalevipoeg aheldas Sarvik-Taadi kaljuseina külge ja võitis. Preemiaks võttis Kalevipoeg kullakotte ja rändas maa peale tagasi. Alevipoeg oli teda juba kaua oodanud ning paar päeva nad puhkasid, kolmandal läksid koju. Mõne aja pärast korraldas Kalevipoeg peo, mille käigus lasi ta viia Varraku laeva peale kinni, kuna ta tahtis raudkaantega tarkuseraamatut. Peale pikki rahupäevi tõid kullerid Kalevipojale teate uuest sõjast. Kalevipoeg kutsus kõik mehed kokku, et vastu minna. Sõda kestis kuni vaenlaste põgenemiseni. Sõjas langenud tuli maha matta ja ellujäänute haavu ravida. Järgmisel päeval jõudsid nad Võhandu jõe äärde, millest ehitati üle sild. Teisel kaldal pääses lahti uus sõda. Seitse päeva järjest sõitis sõda ühest kohast teise. Ühes võitluses suri Sulevipoeg ja paljud Kalevipoja
Nemadki ei olnud Kalevipojale õiged vastased ja sarvik-Taat astus ise Kalevipojaga võitlusesse. Kalevipoeg aheldas Sarvik-Taadi kaljuseina külge ja võitis. Preemiaks võttis Kalevipoeg kullakotte ja rändas maa peale tagasi. Alevipoeg oli teda juba kaua oodanud ning paar päeva nad puhkasid, kolmandal läksid koju. Mõne aja pärast korraldas Kalevipoeg peo, mille käigus lasi ta viia Varraku laeva peale kinni, kuna ta tahtis raudkaantega tarkuseraamatut. Peale pikki rahupäevi tõid kullerid Kalevipojale teate uuest sõjast. Kalevipoeg kutsus kõik mehed kokku, et vastu minna. Sõda kestis kuni vaenlaste põgenemiseni. Sõjas langenud tuli maha matta ja ellujäänute haavu ravida. Järgmisel päeval jõudsid nad Võhandu jõe äärde, millest ehitati üle sild. Teisel kaldal pääses lahti uus sõda. Seitse päeva järjest sõitis sõda ühest kohast teise. Ühes võitluses suri
Popi tõstis koonu ja vaatas pilusilmil klaase. Talle näis, nagu oleks iga värv iseviisi lõhnanudki. Toa ühes nurgas punase baldahhiini all, millest rippusid tolmused tupsudega nöörid, oli Isanda voodi. Muu osa tuba oli peaaegu ääreni täis mööblit. Siin oli kõike hunnikusse kuhjatud, nii et sammu ei saanud astuda: mosaiikustega kappe, nahktoole ja vanu kellasid, mis näitasid tunde, päevi ja kuid, maa- ja taevakaartidega. Siin oli spinette, kitarre ja noodipulte, raudkaantega muistseid raamatuid, kiivreid ja mõõku, klaasist ja metallist peegleid, vaipu, patju ja kuld- ning purpurkuubi. Ja laest rippus kullatud laevamudel: mehed istusid kahes reas laevalael ja mastikorvis seisis mees punases fessis ning näitas kaugele. Meeste keskel keset tekki istus kuningas troonil, kroon peas, õun ja valitsuskepp käes. Seda mudelit vaatles Popi tihti, nina üleval ja kõht peaaegu vastu maad. See oli igatahes midagi tõelist, midagi olevat, millel oli olemusekohane lõhn
Popi tõstis koonu ja vaatas pilusilmil klaase. Talle näis, nagu oleks iga värv iseviisi lõhnanudki. Toa ühes nurgas punase baldahhiini all, millest rippusid tolmused tupsudega nöörid, oli Isanda voodi. Muu osa tuba oli peaaegu ääreni täis mööblit. Siin oli kõike hunnikusse kuhjatud, nii et sammu ei saanud astuda: mosaiikustega kappe, nahktoole ja vanu kellasid, mis näitasid tunde, päevi ja kuid, maa- ja taevakaartidega. Siin oli spinette, kitarre ja noodipulte, raudkaantega muistseid raamatuid, kiivreid ja mõõku, klaasist ja metallist peegleid, vaipu, patju ja kuld- ning purpurkuubi. Ja laest rippus kullatud laevamudel: mehed istusid kahes reas laevalael ja mastikorvis seisis mees punases fessis ning näitas kaugele. Meeste keskel keset tekki istus kuningas troonil, kroon peas, õun ja valitsuskepp käes. Seda mudelit vaatles Popi tihti, nina üleval ja kõht peaaegu vastu maad. See oli igatahes midagi tõelist, midagi olevat, millel oli olemusekohane lõhn.
saanud astuda: mosaiik- Varblased ei siristanud enam. Ja - korraga tundus Popil õudne. ustega kappe, nahktoole ja vanu kellasid, mis näitasid tunde, päevi ja kuid, maa- Ta hakkas kärsitult tuba mööda edasi-tagasi jooksma, ühtesoodu nuuksudes, ja taevakaartidega. nagu üksijäetud laps. Siin oli spinette, kitarre ja noodipulte, raudkaantega muistseid raamatuid, Miks ei tule Isand? küsis ta. Miks ei tule Isand? Kuhu on ta jäänud? Ta pole kiivreid ja mõõku, klaasist ja metallist peegleid, vaipu, patju ja kuld- ning iial nii kaua ära olnud. Kus ta on? Kus ta on? purpurkuubi. Siis istus ta madratsile, tõmbas hänna enese ümber, kuulatas, nuuksus
saanud astuda: mosaiik- Varblased ei siristanud enam. Ja - korraga tundus Popil õudne. ustega kappe, nahktoole ja vanu kellasid, mis näitasid tunde, päevi ja kuid, maa- Ta hakkas kärsitult tuba mööda edasi-tagasi jooksma, ühtesoodu nuuksudes, ja taevakaartidega. nagu üksijäetud laps. Siin oli spinette, kitarre ja noodipulte, raudkaantega muistseid raamatuid, Miks ei tule Isand? küsis ta. Miks ei tule Isand? Kuhu on ta jäänud? Ta pole kiivreid ja mõõku, klaasist ja metallist peegleid, vaipu, patju ja kuld- ning iial nii kaua ära olnud. Kus ta on? Kus ta on? purpurkuubi. Siis istus ta madratsile, tõmbas hänna enese ümber, kuulatas, nuuksus
kohtumine polnud Kalevipojaga kõige meeldivam. Sarvik saatis Kalevipojale vastu kõige tugevamad sõjamehed ja kõige kõige tugevamad sõjamehed. Kalevipoeg aga lõi neid kõiki,ja võitis, ning ka sarviku aheldas ja vallutas. Rikkusega kodupoole minnes kohtas ta veel Alevipoega,kes Kalevipoega juba 3 nädalat juba oodanud. Kalevipoeg aga korraldas uhke peo,kui orraga Lapu tark Varrak tupa astus ja nõudis oma lubatud tasu-vana raudkaantega raamat,mis Kalevipoja isa ise oli terve oma elu jooksul palju tarkusi tallele pannud. Raske oli Kalevipojal sellest raamatus loobuda,kuid mehe sõna on mehe seõna.Ning Kalevipoeg loovutas raamatu Varrakule,kes nüüd kullaga ning raamatuga kodu poole tüüris. Ühel päeval tulnud aga raudmehed Viru randa muljuma ja rahupõlve rikkuma. Kalevipoeg hakkas sõda ette valmistama,mattis sisse kallid varandused,sidus mõõga vööle,võttis oda ja kiibi ning
annaabi.ee 
