Sauga sild saab olema kolmeavaline jätkuv talasild pikkusega 70 meetrit. Silla alla kaldasambale piki jõge kaldale rajatakse samuti jalg- ja jalgrattateed. Sillale rajatakse kaherajaline sõidutee koos 4 meetri laiuse jalg- ja jalgrattateega, mis on sõiduteest eraldatud piiretega. Silla kõrgus veepinnast jääb üle 4,5 meetri. Kogu sild toetub raudbetoonvaiadele, mis rajatakse kõvale saviliivmoreenkihile. Silla aluspostideks puuritakse maasse kokku 34 raudbetoonvaia, mille diameeter on 1,2 m. Sauga jõe kaldad on pinnaselihke ohtlikud. Sügavamal olevad vaiad võimaldavad sillal kindlalt kohal püsida. http://www.mnt.ee/public/Saugauussild11012012.pdf Valmiv Sauga jõge ületav sild on Pärnu linna piires kolmas. Viimati avati Sauga jõel Vana- Pärnut ja Vana-Sauga linnaosa ühendav jalakäijatele mõeldud vana sild 1998. aasta 2. novembril. Tegelikult rajati ajutine sild juba 2000. aasta suvel, kuna Pärnu linnavalitsus otsustas sama aasta 15
Tööde käik. Ehitamisega tehti algust 1977. aasta septembris. Tartu uut silda hakkas ehitama Riia 5. Trusti sillaehitusrong nr 423. Nagu nimigi ütleb, oli tegemist asutusega, mis oli spetsialiseerunud sildade ehitamisele Balti liiduvabariikides. Esimesel aastal edenesid tööd oluliste tõrgeteta. Esimese etapi käigus rajati juurdepääsuteed, alustati vaiade rammimisega ning sammaste vundamentide valamisega. Iga samba alla rammiti kakskümmend 24 meetri pikkust raudbetoonvaia. Sammaste vundamentide mõõdud olid 4x5 x2(sügavus) m. 1978. aasta lõpuks oli jõutud suurem osa Emajõe ja Anne kanali vahelise osa sammastest ära valada. Kui sambad valatud, tuli hakata tegelema talade montaaiga. Esimesed talad tõsteti sammastele 1979. aasta maikuus. Kuni selle ajani olid tööd enam-vähem graafikus püsinud, edasi juhtus see, mis nõukogude perioodil ehitistega ikka juhtus. Tööd hakkasid materjalide puudumise tõttu venima
halvima vältimiseks on seda välisriikide abiga kindlustatud korralikult. Hoidla radioaktiivsus oli üle 100korra ümbritsevast kõrgem ning keskkonda eraldus radooni. 2005.aastal reaalne keskkonnaoht likvideeriti tammid kindlustati ja jäätmed kaeti 13m paksuse valdavalt põlevkivituhast koosneva kattekihiga, kogu jäätmehoidla ulatuses rajati pikki randa enam kui 1m pikkune ja 5m kõrgune graniitrahnudest rannakindlustus, lisaks on mere ja pinnase vahele puuritud ligi 500 15-18m pikkust raudbetoonvaia, mis kinnitavad hoidla 70m paksuse stabiilse Kambriumi sinisavi külge. Mandri pool on kaitseks rajatud veekindel betoonsein. [], [] Illustratsioon 11 Sillamäe jäätmehoidla (http://www.avalikteenistus.ee/public/2007_10_04_6r_1_03_Kaasik.ppt) TAMMIKU RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE MATMISPAIK Nõukogude Liidu poolt rajati radioaktiivsete jäätmete matmispaik ka Saku lähedale liivasesse männimetsa (valmis 1963.aastal). Sinna loodi vedeljäätmete hoiustamiseks maa-alune
ηAE d m1+ e2 ( m2+ m3 ) 1500 ∙ 0,16 ∙24,5 4,2+ 0,2(2,8+0,2) sa= R ( R +ηA) ∙ m + m + m = 1832(1832+1500 ∙ 0,16) ∙ 4,2+2,8+0,2 =1,5 mm k k 1 2 3 kus: η =1500 kN/m2 A – vaia ristlõikepind, m2 Ed – rammimisseadme löögienergia (vasara kaal ∙ langemiskõrgus, kNm) m1 – vasara mass, t m2 – vaia mass, t m3 – kaitsepea ja amortisaatori mass, t (võtan 0,2 t) e – põrketegur, raudbetoonvaia süvistamisel langvasaraga e2=0,2 Rammimisseadme valikul võtan arvestan: 1832 Ed ¿ 0,045Rd=0,045 1,4 =59 kNm, Vasara langetuskõrgus 0,5...1,0 m (võtan 0,7 m) Vasara kaaluks valin 1,5∙(7∙0,16∙25)=42 kN Mehaanilise rammi vasara kaal peaks ületama vaia kaalu vähemalt 1,25, parem kui 1,5 korda. Nõrkades pinnastes ja pikkade liitvaiade korral võib vasara kaal võrduda vaia kaaluga.
annaabi.ee 
