oli 9,65m ja kõrgus 24,5m. Nunnatorn sarnaneb ehituselt väga Sadultorniga, väljaspool linnamüüri asus torni esimesel korrusel laoruum, kus hiljem oli ka püssirohukelder ja viljaladu. 19. sajandi lõpul tehti arhitekt Wilhelm Neumanni kavandi järgi Nunnatorni ja Saunatorni vahelisse linnamüüri teravatipuline Nunna värav, mille mõlemal pool olid jalakäijate jaoks eraldi avad. Aastatel 1958- 1960 ehitati torni allossa raudbetoontrepp, mille kaudu pääseb linnamüüri siseküljel asuvale puidust kaitsekäiku. 2007. aastal tunnistas Tallinna Linnavolikogu Nunnatorni, Saunatorni ja Kuldjala torni peremehetuks ning määras, et linnamüüritornide eest hakkab hoolt kandma Tallinna kultuuriväärtuste amet. 1902. aastal insener Arthur von Hoyningen-Huene poolt kavandatud ja valminud negooti stiilis hoones, aadressil Suur-Kloostri 11a asub nüüd Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna kunstipedagoogika,
tüüpkonstruktsioon P-1), niisketes ruumides ja köögis keraamiline põrandaplaat (vt. tüüpkonstruktsioon P-2). Teisele korrusele viivaks trepiks on terasest keerdtrepp, mis kinnitub hallis asuva terasposti külge. Teise korruse vahelaeks on hõre laudis, mille külge on kruvitud kipsplaat. Laudis kinnitub sarikate pennide külge. Soojustuseks on sarikate vahel 200 mm klaasvillaplaat Isover KL ja selle peal 50 mm jäik tuuletõkkeplaat Isover RKL. Välistrepiks on kohapeal valatud raudbetoontrepp, mis on kaetud libisemiskindlate plaatidega. 1.3.4. Katus. Katuse kandeelemendiks on sarikad mõõtudega 200 x 50 mm, mis toetuvad toolvärgitaladele (150 x 100 mm) ja postidele (100 x 100 mm). Sarikate peale kantakse hingav aluskate. Aluskate kinnitatakse sarikate külge klambritega ja sellega kaetakse terve katus. Ülekate vähemalt 150 mm. Et aluskate töötaks ka tuuletõkkena, tuleb aluskatte paanid omavahel kinni teipida spetsiaalse kahepoolse aluskatteteibiga.
ning selle tulemusel kujundati kaitsetorn hobuserauakujulise põhiplaaniga torniks, mille läbimõõt oli 9,65 meetrit ja kõrgus 24,5 meetrit. 19.sajandi lõpul tehti Riiast pärit arhitekt Wilhelm Neumanni kavandi kohaselt läbimurre Nunnatorni ja Saunatorni vahelisesse linnamüüri Kloostri tänaval ning ehitati teravatipuline värav, millest kahel pool paiknesid eraldi avad jalakäijate jaoks. Aastatel 1958- 1960. aastal ehitati Nunne torni allossa raudbetoontrepp, mille kaudu pääseb linnamüüri siseküljel asuvale rekonstrueeritud puidust kaitsekäigule. 1. novembrist 2009 anti Nunnatorn, Saunatorni ja Kuldjalatorn tähtajatult üürile mittetulundusühingule Tallinna Noorteklubi KODULINN.[2] 3. Väravad Tallinna linnamüüris oli 16. sajandil 8 väravat. Ainsate läbipääsupunktidena toiminud väravad koosnesid üldiselt sisemistest ja välimistest väravatest. Peamine väravatorn oli ristkülikukujuline
väljaspool linnamüüri asus torni esimesel korrusel laoruum, kus hiljem oli ka püssirohukelder ja viljaladu. 19. sajandi lõpul tehti Riiast pärit arhitekt Wilhelm Neumanni kavandi kohaselt läbimurre Nunnatorni ja Saunatorni vahelisesse linnamüüri Kloostri tänaval ning ehitati teravatipuline värav, millest kahel pool paiknesid eraldi avad jalakäijate jaoks. Aastatel 1958-1960. aastal ehitati Nunne torni allossa raudbetoontrepp, mille kaudu pääseb linnamüüri siseküljel asuvale rekonstrueeritud puidust kaitsekäigule. Nunnatorni tänapäev 2007. aastal tunnistas Tallinna Linnavolikogu Nunnatorni, Saunatorni ja Kuldjala torni ning linnamüüri lõigu Nunnatornist Kuldjala tornini peremehetuks ning määras, et peremeheta linnamüüritornide eest hakkab hoolt kandma Tallinna kultuuriväärtuste amet, analoogselt 2005. aastal peremehetuks ehitiseks tunnistatud Köismäe, Plate,
Trepikojad tuleb paigutada otstarbekohaselt. (evakuatsioonipääsud peavad paiknema hajutatult). Kuna muidu võivad väljumistee pikkust piiravad sätted tingida suurema arvu trepikodasid. Ühe evakuatsioonipääsu võib asendada pääsuga läbi tuletõkkeuske teise tuletõkkesektsiooni. Treppe võib ehitada puidust, metallist, betoonist, klaasist, plastist, kivist. On monteeritavad ja kohapeal valmistatavad trepid. Raudbetoontrepp: Montaaziskeem Trepimarss toetub mademele ja see omakorda trepikoja külgseintele. Vanematel hoonetel on kasutusel ka treppe, kus trepp on ehitatud monteeritavatest üksikdetailidest. Monteeritavad üksikelemendid toetatakse kas seinale või taladele või kinnitatakse konsoolelt ühe otsaga seina. Trepimarss ja pool mademest võivad moodustada ka ühe elemendi. Sirged trepid: Ühtlase kandva plaadina Kesktalaga trepp
annaabi.ee 
