Kuid määravaks jääb siiski käsikivi, mida käitasid orjad või loomad. Selliste vesiveskite esiletõus paigutub 11. ja 14. sajandi vahele. Vesiveskit koos moodsa puidust rakendiga võibki pidada keskaja põhiliseks tehniliseks saavutuseks. Moodne vesiveski võimaldas metallimaake, millest keskajal oli väga suur puudus, sügavamalt maapõuest kaevandada, kuna selle abil suudeti vesi kaevandusest välja pumbata. Samuti võimaldas see sulatusahju ja sepalõõtsa abil rauasulatuse viia uuele tasemele rauamaak suudeti muuta täiesti vedelaks, ühendades pealevooluvesiratta sepalõõtsiga võimaldades seeläbi saavutada senisest kõrgemat temperatuuri sellega sai Euroopas alguse malmivalamine. Väntvõlli kasutuselevõtt lihtsa hammasratastiku ja vedru süsteemi asemel, koostöös vesiveskiga võimaldab aga käivitada löögiriistu, näiteks sepikoja mehhaanilist haamrit. Kuid see ei tekita siiski kohe revolutsiooni metallurgias.
alguses Eestis rauda tundma, kuid see ei omanud igapäevaelus veel erilist tähtsust. Küll kadusid eelrooma rauaajal lõplikult kasutusest kivist terariistad. Sõna ,,raud" on läänemeresoome keeltesse laenatud germaani keeltest ilmselt juba pronksiaja lõpus. See viitab sellele, et esimesed kokkupuuted selle metalliga toimusid skandinaavlaste kaudu. Raud hakkas Eestis levima nooremal eelrooma rauaajal umbes alates aastast 200 e.Kr. Sellest ajast on teada ka esimesed tõendid rauasulatuse kohta Eestis. Raudtööriistad muutusid nüüd tavaliseks. Esialgu kasutati pronkskirveste eeskujul rauast õõskirveid, mida küll valamise asemel sepistati. Peagi hakati valmistama ka silmaga kirveid, mis olid esialgu üsna lühikesed ja kitsad. Eelrooma rauaaega on nimetatud uurimiste keskpunktiks, sest alates sellest perioodist võib rääkida info rohkusest. 10
esinesid alates 13. sajandist, seda nii külmade talvede kui suviste põudade näol. See põhjustas metsade järjest intensiivsemat hävitamist ning põldude, karja- ja heinamaade laiendamist. Peale kütte ja ehituspuidu ülestöötamise laastas metsi rauasulatus. Alles 1735. a. läks korda rauamaagi sulatamine kivisöe koksiga. Seni tehti seda eranditult puusöega. Söepõletamise mastaapsust iseloomustab näiteks fakt, et 1674. a. kavatses Inglismaa valitsus Briti saartel rauasulatuse keelata, kuna seda mereriiki ähvardas laevaehituseks vajaliku puidu lõppemine. Pinnase erosioon haritavatel maadel ja mulla sooldumine kunstlikult niisutatavatel maadel olid tuntud juba 2 - 3 aastatuhandet tagasi. Need nähtused said mõnede muistsete tsivilisatsioonide hääbumise põhjuseks. Suurte geograafiliste avastuste ajastul algas taimeja loomaliikide introduktsioon ühtedest geograafilistest regioonidest teistesse. Osalt sihipärane,
annaabi.ee 
