Šoti leiutaja James Wattil õnnestus aurmasin panna tööle ketrus ajamina. Rajati palju vabrikuid jõgede äärde. Kõik tahtsid endale koguaeg uusi masinaid ja täiendusi. Üks ketraja tegi 200 ketraja töö. Suuremad kogused-vähenevad tootmiskulud. Kivisöe ajastu Aurmasinad töötasid kivisöega. Täiustati söekaevandamise tehnoloogiat. 18.sajandi lõpuks kujunes söetööstus tähtsamakas majandusharuks. Masinate ehitamiseks vajati rauda. Rauasulatusahjude kasutamiseks ei sobinud kivisüsi, kasutati puusütt. 18.sajandi algul aga õpiti kasutama kivisöest tulnud koksi-palju rohkem rauda. 1850. Aastal sulatati Inglismaal rohkem rauda kui kõikides teistes riikides kokku. Tööstusliku pöörde levimine Inglismaa edu püsis 19.sajandi keskpaigani. Masinad olid tulusad vaid Suurbritannias, sest nõudsid rohkelt kivisütt. Mujal oli kallis kütus ja odav tööjõud, seega aurumasinaid kasutusele ei võetud
kaubandus. 1760ndaiks aastaiks elas P-Ameerikas ca 1,6-17 miljonit kolonisti. Kolooniad olid üpriski autonoomsed ja iseteadlikud. Rahulolematus Briti ülemvõimuga Põhja-Ameerika kolooniates süvenes 1760ndatel aastatel – osaliselt oli selle põhjuseks 7aastase sõjaga seoses suurenenud maksukoormus. Sügavamaks põhjuseks oli aga briti poliitika, mille eesmärgiks oli säilitada Ameerika kolooniad odava tooraine baasina, pärssides kohaliku tootmist (keelati nt suurte rauasulatusahjude ehitamine) ning tõkestades mitmesuguste kaubanduspiirangute abil kolooniate kaubandust muu maailmaga. 1765 loodi organisatsioon ‘Vabaduse pojad’, hakati boikoteerima briti kaupu. Alates 1767ndast aastast puhkes siin-seal rahutusi. 1772 aastal hakkasid korrespondentsikomiteed valmistama ette relvastatud vastuhakku briti ülemvõimule. 1773 toimus ‘Bostoni teejoomine’ (Boston Tea Party): kolonistid loopisid merre kolmel Ida-India kompanii laeval Bostonisse saabunud
sajandil Prantsusmaa eeskujul ja sunnil levis kirjutatud põhiseaduse traditsioon kogu Euroopas. 1.2. Kirjutatud põhiseaduse eesmärgid Aluseks uue õiguskorra korrastatud ülesehituseks. 1.3. Argumendid kirjutatud põhiseaduse poolt/vastu +kõik ühest kohast -raske muuta 2. USA iseseisvumine 2.1. Iseseisvussõda Suhtudes asumaadesse pms kui tooraineallikasse, püüdis Suurbritannia valitsus takistada seal tööstuse ja kaubanduse arengut (1750. a keelati rauasulatusahjude ehitamine). Vastuseks Suurbritannia survele asutati 1765 Uus-Inglismaa võitlusorg ,,Vabaduse Pojad" ja otsustati boikoteerida Briti kaupu (,,Bostoni teejoomine"). 1774 tuli Philadelphias kokku I kontinentaalkongress. Emamaa vägede ja kohalike elanike vahel Concordi ja Lexingtoni juures 19.04.1775 toimunud lahingutega algas Iseseisvussõda P-Am-s. 4.07.1776 võttis II kontinentaalkongress vastu Iseseisvusdeklaratsiooni. 2.1.1.Pariisi rahuleping 1783
annaabi.ee 
