Raud on hemoglobiini oluline koostisosa. Hemoglobiini ülesanne organismis on transportida hapnikku rakkudesse ning süsihappegaas rakkudest välja. Samuti osaleb raud energiatootmises ja immuunsussüsteemi töös. Rauavaegus on levinuim rahvatervise probleem maailmas. Rauapuudusaneemia all kannatab ca 3% meestest, 30% viljakas eas naistest ning kuni 60% lapseootel emadest. Eestis on rauapuudus ja rauapuudusaneemia 23% imikutest (9-12 kuu vanustel). Laste hulgas (6-18 a. vanustel) esineb rauapuudust 14%-l, kusjuures kõige sagedamini tütarlastel vanuses 16-18 a (vastavalt 28%). Raua puuduse sümptomeid on palju, peamised neist on: füüsilise vastupidavuse vähenemine vaimse tegevuse produktiivsuse vähenemine motivatsioonipuudus apaatsus tähelepanuvõime alanemine kahvatu nahk väsimus isupuudus lõhed suunurkades keele ja neelamise valulikkus juuste väljalangemine immuunsussüsteemi nõrgenemine raskused kehatemperatuuri hoidmisel
Magneesiumi peetakse suhteliselt ohutuks mineraaliks, kuna ta on peaaegu alati hästi talutav. Ainult neeru- ja rasked südamehaiged peavad magneesiumi ja kaaliumi kasutama arsti soovituste kohaselt. Inimene vajab magneesiumi 400-600 mg päevas. Raud Raud (mineraal) transpordib hapnikku kopsudest kehakudedesse. Raud on hemoglobiini ja müoglobiini komponent ning annab verele punase värvi. Brokoli ja verivorst sisaldavad suurel hulgal rauda. Rauapuudus võib viia kurnatuse ja loiduseni. Rauapuudust esineb naistel sagedamini kui meestel. Samuti on vajalik vere hemoglobiini ehk punase vere värvaine moodustamiseks. Rauda leidub kudede värvainetes, millel on väga suur tähtsus katalüsaatorina rakkude ja kudede hapendusprotsessides. Rauapuudus organismis põhjustab madalat töövõimet, kehvveresust, kasvuhäireid. Inimene vajab rauda 10-20 mg päevas. Naatrium Naatriumi leidub rohkem või vähem peaaegu kõigis toiduainetes (kuid rohkem loomsetes).
punavereliblede totaalne tsirkuleeriv arv on madalam normaalsest tasemest See peegeldub ebanormaalses hematokriti (HCT) ja hemoglobiini (Hb) kontsentratsioonis. (Kumar jt 2003: 397). 3.1. Rauavaegusaneemia Rauavaegusaneemia on kehvveresuse sagedasim vorm, mida esineb igas eas, seoses sellega väheneb veres punavereliblede hulk, hematokriti ja hemoglobiini hulk ning vereseerumi ferritiini ja rauda transportiva valgu transferriini sisaldus. Rauavaegusaneemia tekib erinevate rauapuudust põhjustavate haiguste ja seisundite tagajärjel. Põhjuseks võivad olla puudulik imendumine (nt mao resektsioon), suurenenud rauavajadus (raseduse ajal), raua kadu organismist (verejooks). 3.2. Megaloblastiline aneemia Vitamiin B12 või foolhappe puudusest tingitud kehvveresuse vorm. Vererakkude arenemine on häirunud ja tekivad megaloblastilisele aneemiale iseloomulikud suured punaverelibled ehk megaloblastid.
südamel; südamelaienemine. Hiljem võib esineda südamepuudulikus, mis võib olla kiire transfusiooni korral fataalne. · Rauapreparaatide liigtarvitamine. 3. Mis on hemolüütiline aneemia? Aneemia, mille puhul on vähenenud ringlevate punevereliblede (erütrotsüütide) hulk nende suurenenud lagunemise tõttu. 4. Mis on ferritiin? Ferritiin on organismi rauadepoo. Seerumi ferritiin on üks adekvaatsemaid näitajaid, norm näitajad siiski ei välista rauapuudust. “Ägeda faasi valk” - konsentratsioon väheneb ägeda põletiku korral. 5. Kuidas jagunevad rauapreparaadid? Rauapreparaatide kõrvaltoimed? Fe(II) sulfaat- profülaktika, rauavaegusaneemia ravi. p/o. KT: GI trakti ärritusnähud (täiskõhutunne, pingetunne ülakõhus, iiveldus), kõhukinnisus. Fe(II) asperaat-rauavaegusaneemia ravi, kogus sõltub raskusastmest. KT: GI trakti ärritusnähud, valud maos, iiveldus, pearinglus. Fe(III)preparaat-parenteraalne
annaabi.ee 
