N.Pevsner "Kaasaegse disaini pioneerid. William Morrisest Walter Gropiuseni" Resümee 2015 2 Nikolaus Pevsneri 1936 aastal esmakordselt ilmunud raamat uurib tolle aja modernistliku arhitektuuri ja tema mõju. Pevsner kirjutab, et 19. Sajandi arhitektuuritehnoloogia tugines raua kasutamisele. Esimene rauakasutus arhitektuuris on Alvobacas Portugalis, kus malmist sambad toetavad korstnat. Edasi hakati rauda laialdaselt kasutama Prantsusmaal, Itaalias, Venemaal, Inglismaal. Rauda kasutati praktilistel, mitte esteetilistel põhjustel. Sama kehtib ka raudsõrestike kasutamise kohta vabrikutes. Williamm Strutt ehitas koos äripartner Richard Arkwrightiga kuuekorruselise vabriku, milles kasutasid katmata raudposte. See ehitis enam ei eksisteeri, kuid
LÄHIS-IDA TIVILISATSIOONID RAUAAJAL (I aastatuhande esimesel poolel ja keskpaiku eKr) XI sajandist alates levis Lähis-Idas ja Vahemeremaades kiiresti rauakasutus. Algas rauaaeg. Egiptus Hilisel perioodil u 1075 525 eKr oli Egiptus sageli võõramaist päritolu valitsejate võimu all. Sellegipoolest silitas Egiptus oma traditsioonilise ilme. 525 eKr langes Egiptus ligi kaheks sajandiks Pärsia võimu alla. Mesopotaamia impeeriumid Assüüria impeerium 934 609 eKr Riigi keskus oli Mesopotaamia põhjaosas. Pealinnad Assur ja Niinive paiknesid Tigrise kallastel Mesopotaamiat põhjast piiravate mägede jalamil
sõltumatud. Tõenäoliselt teenisid nad sõjaväes ja on võimalik, et neil oli õigus osaleda sõjaväe koosolekul ning seega teatav võimalus riigiasjade otsustamisel kaasa rääkida. Hetiitidele omistatakse ühte kõige olulisemat tehnoloogilist uuendust inimkonna ajaloos. Nende võimu ajal hakati Väike-Aasias tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Esialgu ei tõrjunud see pronksi sugugi kõrvale. Kuid peagi hetiidi suurriigi languse järel levis rauakasutus esmalt Küprosele, Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse, ning muutus asmalt neis piirkondades ja seejärel mujalgi kiiresti domineerivaks. Algas rauaaeg. Juba enne riigi teket olid hetiitidel küllalt tihedad kontaktid Mesopotaamia rahvastega. Väike-Aasias paiknesid mõned mesopotaamia kaupmeeste asulad ja sealtkaudu tegid hetiidid tutvust kiilkirjaga. Nad mugandasid kiilkirja oma keelele ja kasutasid seda nii riiklike
võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad esimesed ja ühendasid kõik, muidu maajad, asteegid Allikad Materiaalsed ja kirjalikud. Kirjalikud jagunevad kaheks: ühed, mis on pärandunud ümberkirjutamise käigus ja teised, mis on olnud nähtavad, aga ei ole osatud lugeda. Moodustavad enamuse Kreeka-Rooma allikate osa. Kreeka keel tõrjus välja kiilkirja ja hieroglüüfid. Need eksisteerisid koos, aga hiljem jäi kreeka keel loetavaks ja heaks. Sealt edasi ladina keel
annaabi.ee 
