oli 1-2 m ja pikkus 2-3 m. Surnud maeti tarandmüüride vahele. Vahel maeti surnud ka põletatuna. Keskmine rauaaeg (450-500 pKr.) ja viikingiaeg (800-1050 pKr.) maeti ka surnud vanadesse tarandkalmetesse. Tehti ka uusi kivikalmeid, kuid need kujutasid endast ilma selge konstruktsiooniga kivivaresid. Surnule pandi kaasa kullatuid esemeid. Kagu-Eestis levisid kääpad põletusmatustega. Kääpad oli liivast kuhjatud. Selle all olid põletusmatused väheste panustega. Hilis rauajal (1050-1200 pKr.) matmiskombed ei muutunud oluliselt. Kasutati ikka kalmeid ja kääpaid. Sellest järeldan ma,et matmiskommetes oli suuri läbimurdeid ja oli ka aega kui muutused oli väiksed. Suurim muutus toimus nooremal pronksiajal kui kasutama hakati kivikirstkalmeid.
Pronksiaja teisel poolel paistavad silma Eesti tihedad sidemed. Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela-Soomega. Siinse rahva aktiivsusest ja siiretest väljaspoole kõnelevad Asva kultuurile iseloomuliku keraamika esinemine ülemere asulates. Rauaaeg Eestis eristatakse varast rauaaega (I aastatuhande keskpaigast e.m.a kuni meie ajaarvamise I sajandini ja vanemat ehk rooma rauaaeg (I kuni IV sajandini), keskmist rauaega (V kuni IX sajandini) ja nooremat rauaaega (X kuni XIII sajandini). Varasel rauajal arenes põlluharimine edasi ja hakkas muutuma peamiseks elatusalaks. Vastavalt sellele muutus ka asustuspilt. Tekkisid paiksed külad koos nende juurde kuuluvate põllumaadega. Tööriistu hakati valmistama rauast. Rooma rauaajal oli areng suhteliselt kiire, kaudselt oli seda mõjutanud Rooma impeeriumi areng. Suhted teiste rahvastega tihenesid. Majanduselus sai põhiliseks põlluharimine, asustati uusi asulaid, eriti kõrgustikel,mis seni olid kaetud metsaga.
Jätkuv ühiskonna kihistumine ja ülikute rikkuse kasv- hauapanused.Linnused olid ülikute residentsid,nende juures asulates käsitöö.Alguse said suuremad territoriaalsed kooslused,aluseks hilisemate kihelkondade kujunemisele.Linnuste asend(meri)-kaubanduslikud sidemed.Leitud hõbeaarde leide linnuste lähedal.Relvaleiud-tekkisid sõjalised kaaskonnad.Linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus-rahutud ajad.Sõjaretked,võimuvõtlused ülikute vahel. Suhted naaberaladega.Keskmisel rauajal elavnesid suhted skandinaaviaga.Sõjaretked eesti alal-mainitud islandi saagades,saaremaalt leitud skandinaavia sõjameeste laevmatus.Viikingiajal-tihenesid suhted skandinaaviaga.Eesti jäi viikingite bütsantsi ja idamaadesse viivate kaubateede lähedusse.Araabia hõbemündid,meistrite sepistatud relvad.Viikingite sõjakäikudest eestisse on kirjas saagades.Linnustest leitud viikingite nooleotsi.Läbi lõunapoolsete naaberalad-eestisse suur rahvasterände kaja.Idaslaavi hõimud-tänapäeva
ridastikku. Nöörkeraamika ajastut(u 3000 a eKr), aga iseloomustab õhuke kultuurikiht, see tähendab, et inimesed ei elanud pikemat aega ühes kohas või, siis olid jagunenud kogukondadest eraldi elavateks üksikperedeks. Pronksiajal hakati ehitama esimesi kindlustatud asulaid. Enam asustatud oli ranna piirkond, vähem sisemaa. Leidis aset üksiktaluline asustus, põllumaa eraomandus ja suurenes ka varanduslik ebavõrdsus. Eel- Rooma rauajal jätkus üksiktaluline elamisviis, suurenes endisel varanduslik ebavõrdsus, kuid 3-2. sajandil eKr kujunes ühiskondlik võimuvõitlus. Ülikud omasid haritava maa maksustamis õigust ja jõukamad talud omasid võimu ümbruskonna üle. Ehitati ka linnuseid, kuid neid kasutati perioodiliselt. Keskmisel raua,- ja viikingiajal pandi alus traditsioonilisele külaühiskonnale. Muinasaja lõpul nagu ka igal eelmisel perioodil 1
kiviringi. Suurim Jõelähtmes. Valitsev kalmevorm kuni 1.s.Laevkalmed ümbritsevad kujud olid paigutatud laevakujuliselt. Kalmete sees asuvatesse väiksematesse kivikirstudesse maeti surnuid põletatult. Kaks tuntumat neist Saaremaal Sõrve poolsaarel. 6. Muinaseestlaste suhted naabritega 7-11.s. 7.-8. sajandil ehitati Kagu-Eestis palju linnuseid, sest baltlased tegid sel ajal katseid tungida Eesti aladele. Keskmisel rauajal elavnes suhtlemine ülemeremaadega (Eestist on leitud mitmeid Skandinaaviast pärit esemeid). Skandinaavlased tegid rahulike kaubandussidemete kõrval ka sõjaretkeid Eestisse. 600. aastal tuli oma väega Eestisse rootslaste kuningas Ingvar, kes hukkus sel sõjaretkel Eestis ning ta ka maeti Eestisse. Kaotusele järgnenud suvel tegi Ingvari poeg eduka tasuretke. Viikingiajal (800-1050) suhted Skandinaaviaga tihenesid
annaabi.ee 
