T1 T2 T3 või T1 T2 T3 A (A1) huumushorisont AO; AT; At - toorhuumuslik 2. Väljauhte ehk eluviaalhorisondid E (A2; EL; El; Ael) - lessiveerunud Ea (E; EL) - leethorisont Elg (Aelg) - näivleetunud 3. Sisseuhte ehk illuviaalhorisont B; B2; B2 Bm - metamorfne Bt - tekstuurne Bh - huumusilluviaalne Bf - raudilluviaalne Bhf - huumus-rauailluviaalne Baf - amorfset rauda sisaldav 4. Mullatekkest mõjutamata horisondid C - lähtekivimid C2 (C2); C?; C?? D - aluspõhjakivimid 5. Anaeroobsetest tingimustest mõjustatud horisondid (g) - gleistumistunnustega g - gleistunud (roostetäpid) G - gleihorisont( kahevalentne raud) Ülaveelise ja põhjaveelise horisondi vahet
· põhjavesi ulatub pidevalt või sageli mullaprofiili, sellest tõusev kapillaarvööde ei ulatu maapinnale · intensiivse soostumise tulemusena tekkinud AO horisont · levik peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis. Rohumaadel jussheina kkt. Eesti halvimad mullad. MKT mustika karusambla männikud. III-IV boniteet Edasine jaotus: a. Leetunud gleimullad LkG · mullaprofiil nagu gleistunud leetunud muldadel, liivadel esineb huumus rauailluviaalne horisont, tihenenud (nõrgkivi) · väga tugevasti happelised, pH<4, sügavamal 4-5, liikuv Al 50-60 mg/100g kohta · P ja K sisaldus väga madal · Profiil A0-E-Bhf-BG-CG, moreenil sl-ls1 profiil A0-Eg-BG-CG · Viljakus sõltuvalt lõimisest IX, harva VII-VIII klass, maaparandus siis kui perspektiiv boniteet 30-40 hp. a. turvastunud leedemullad LG1 · välja kujunenud karbonaadivaesetel kergetel lähtekivimitel (liivadel, sl) LkG muldade
Baf- automorfse rauarikas horisont eriti sage näiteks Põlvamaa muldades, see on omane ainult pruunidele näivleetunud muldadele. Bm- metamorfne sisseuhtehorisont, on omane meie kõige viljakamatele muldadele (leostunud muldadele) Järvamaal ja Lääne-Virumaal, see on hästi struktuurne ja hästi heade omadustega kiht. Bt- tekstuurne sisseuhtehorisont, see järgneb alati EL- ile, on kaa heade omadustega, kuid ta rikastub saviosakestega EL-i kihi arvel. Bhf- huumus- rauailluviaalne sisseuhtehorisont, omane liigniisketele leetunud muldadele, liivmuldades tavaliselt, kuid võib väga kõvaks tiheneda. Rahvas nimetab seda ka vahel nõrgkihiks, need on pahad mullad (Peipsi ümbruses, vahe-Eestis). Nendel muldadel ei tasu põldu teha. Lähtekivim on materjal, millest muld hakkab kujunema, see tähistatakse C. Aluspõhi tähistatakse D. Horisondid võivad olla väga erineva väljakujunemisastmega, eriti leetunud ja lessiveerunud horisondid. Leetunud muld võib olla
annaabi.ee 
