päritolu. Mesopotaamias taevane tuli. Meteoriitiditelt pärit rauda on aga raskem töödelda kui tavalist rauda, kuna nikli sisaldus on selles suurem. · Bakterid toodavad rauda Niitjad rauabakterid, kes elavad veekogudes, kus on rikkalikult raud(II)ühendeid, peamiselt raudvesinikkarbonaati. Rauabakterid on looduses väga levinud, nad moodustavad üle poole veekogude bakterplanktonist ja kuni 20% mulla mikrofloorast. Tihti esineb rauabakterite kolooniaid veevärgi torudes, kus nad moodustavad toru pinnale limase kihi ja võivad põhjustada isegi toru ummistust. Elutegevuse käigus oksüdeerivad nad raud(II) ühendeid raud(III) ühenditeks ning kasutavad seejuures reaktsioonil vabanevat energiat. On välja arvutatud, et ühe grammi orgaaniliste ühendite sünteesil protoplasmasse tekitavad bakterid 428g raud(III) hüdroksiidi. Bakterite heitainetest ja surnud bakterite kehadest
Mesopotaamias taevane tuli. Meteoriitiditelt pärit rauda on aga raskem töödelda kui tavalist rauda, kuna nikli sisaldus on selles suurem. Bakterid toodavad rauda Niitjad rauabakterid, kes elavad veekogudes, kus on rikkalikult raud(II)ühendeid, peamiselt raudvesinikkarbonaati. Rauabakterid on looduses väga levinud, nad moodustavad üle poole veekogude bakterplanktonist ja kuni 20% mulla mikrofloorast. Tihti esineb rauabakterite kolooniaid veevärgi torudes, kus nad moodustavad toru pinnale limase kihi ja võivad põhjustada isegi toru ummistust. Elutegevuse käigus oksüdeerivad nad raud(II) ühendeid raud(III) ühenditeks ning kasutavad seejuures reaktsioonil vabanevat energiat. On välja arvutatud, et ühe grammi orgaaniliste ühendite sünteesil protoplasmasse tekitavad bakterid 428g raud(III) hüdroksiidi. Bakterite heitainetest ja surnud bakterite kehadest moodustuvad soorauamaak ja järverauamaak.
Kuju: tavaliselt tihe või muldne mass. Kõvadus: 5- 5,5 Värvus: roostepruun kuni tumepruun Läige: peegeldunud valgus annab läike, klaasjas, matt Esinemise vorm ja koht: tekib mitmesuguste rauamineraalide lagunemisel, samuti setib merede või mageveekogude põhjas rauabakterite mõjul. Eestis leidub järve- ja soorauana ning rauaookrina. Karbonaadid dolomiit Dolomiit Dolomiit kaltsiit Kuju: teralised agregaadid, rombilised kristallid, mille tahud on kõverdunud Kõvadus: 3,5 - 4 Värvus: valge, kollakas, pruun Läige: klaasjas
reaktsioonid või kõrvalekalded normaalsest verepildist. On teada, et isikutel, kes kasutasid kõrge rauasisaldusega joogivett, ilmnes positiivne rauabilanss ja kõrgemad oksüdatiivse stressi näitajad. [6][7] Rauarikas vesi rikub ka tehnikat. Eriti rikub ta kahhelkivist, emailist ja sanitaartehnilisi seadmeid. Veetorustiku seintele moodustub sete, mille moodustavad rauabakterid. Sooja vee varustussüsteem on rauabakterite paljunemiseks ideaalne koht. Sete ummistab radiaatoreid, 4 torustikke, vähendab nende läbilaskepinda. See satub kraanidesse, segistitesse, automaatikaseadmetesse. Rauasademe eemaldamine valamute pindadelt on tülikas ja raske. Glasuuritud pindade puhastamiseks mõeldud hape rikub keraamilisi pindu ja nende valevus võib olla jäädavalt kadunud
Rauaühendite ladestumine dreenitorru võib toimuda keemiliste või mikrobioloogiliste protsesside tulemusel, kusjuures viimast peetakse enamlevinumaks (Murasko, 1978). Keemilist reaktsiooni kirjeldatakse järgmiselt. Põhjavees sisalduv lahustunud raudbikarbonaat annab õhuhapnikuga kokku puutudes raudhüdroksiidi: 4Fe(HCO3)2+6H2O+O2=4Fe(OH)3+4H2CO3+4CO2 Paljud uurijad on leidnud, et kui Fe2+ on alla 3 mg/l, siis ookriummistusoht puudub. Ummistumine sõltub ka pH-st, rauabakterite areng sõltub ka redokspotentsiaalist Eh. Seal kus Eh on positiivne toimub rauabakterite maksimalne areng. Kui Eh on alla -10mV rauabakterite areng seiskub. Ookri tekkmimise ärahoidmiseks on ühe effektiivsema vahendina soovitatud uputatud otsaga drnaazi (Berglund, Huhtasaari, 1984). Sel juhul ei pääse hapnik toru kaudu rauabakteriteni ja ookri teke on pärsitud. See meetod ei anna aga alati häid tulemusi. Põhjuseks on hapniku juurdepääs torule läbi mullakihi.
Pärisbakterite puhul tuleb eristada erinevad eluvorme. Kõigepealt on kaks rühma autotroofseid baktereid: nitrotroofsed bakterid ja fotosünteesivad bakterid. Nitrotroofsed bakterid ehk kemosünteesivate bakterite hulgas on mitmesuguseid väävlibaktereid (tuleb rõhutada kemosünteesivad väävlibakterid, sest on olemas ka fotosünteesivad väävlibakterid, mõlemad autotroofid), rauabakterid (kes oksüdeerivad rauda. Suure majandusliku tähtsusega. Sooraua maak on toodetud rauabakterite elutegevuse tulemusena. Tänapäeval ummistavad nad rauaroostega kuivendussüsteemides drenaazitorusid), jt, sh nitrifitseerivad bakterid (, kes oma elutegevuse käigus oksüdeerivad ammooniumlämmastikku ja saavad sealt energiat orgaanilise aine sünteesiks, tahavad happelist keskkonda). Fotosünteesivad bakterid: fotoheterotroofid, kes vajavad eluks orgaanilist ainet, aga samal ajal kasutavad ka päikeseenergiat. Sellised on mõned purpurbakterid, kellel on fotosünteesi esimene pool
Värskelt on ooker kollakaspruun veega küllastunud mass, vananedes tahkub ja muutub roostepruuniks. Ookri tekkel eristatakse kahte põhilist teed. Rauaühendite ladestumine dreenitorru võib toimuda keemiliste või mikrobioloogiliste protsesside tulemusel, kusjuures viimast peetakse enamlevinumaks. 4Fe(HCO3)2+6H2O+O2=4Fe(OH)3+4H2CO3+4CO2 Paljud uurijad on leidnud, et kui Fe2+ kontsentratsioon on alla 3 mg/l, siis ookriummistusoht puudub. Ummistumine sõltub ka pH-st. rauabakterite areng sõltub ka redokspotentsiaalist Eh. Seal kus Eh on positiivne toimub rauabakterite maksimalne areng. Kui Eh on alla -10mV rauabakterite areng seiskub. Mikrobioloogilised protsessid, keemilised protsessid ja rauaühendite settimine torudes toimub, kui on täidetud küllaldaselt tingimusi, eelkõige hapniku sisaldus vees ja voolu aeglane kiirus. Kui hapnikku ei ole siis protsess pidurdub. Seega Ookri tekkimise ärahoidmiseks on ühe efektiivsema vahendina soovitatud
annaabi.ee 
