Muinaseestlaste elu-olu muinasaja lõpul Muinasaja lõpp algas rauaajaga V. sajandil eKr ja lõppes 13.sajandil Muistse vabadusvõitlusega. Tõestus sellest ajastust on meil olemas arheoloogiliste allikate näol. Arheoloogide leidude põhjal võime seletada, mida toonane eestlane seljas kandis või kuidas ta oma põldu haris. Mida sel ajal igatseti, austati ja põlati, võime ainult oletada. Muinasaja lõpuks oli enam-vähem kogu Eesti ala asustatud. Eesti elanike üldarv ulatus 150 000-200 000 inimeseni
Hakati rajama kindlustatuid asulaid, kujunes välja uus matmiskomme- kiviristkalmed, tulid uued ehte- ja savinõutüübid ning mehed hakkasid habet ajama. Haudadest võis järeldada, et pronksiajal oli välja kujunenud ka teatud moodi hierarhia- kes olid teistest tähtsamat eluajal, olid seda ka pärast surma. Pronksiaeg tõi suuri muutusi, kuid veel suuremad olid ees ja seostusid rauaga. *Rauaaeg jõudis Eestisse hiljem, sest polnud inimesi, kes oskaks rauda sulatada kohapeal. Rauaajaga jõudsid eestisse tarandkalmed (kividest ümbritsetud ristkülik, ruut, ring, kus see kasvas muru/ olid kivid). Rauaajal õppisid eestlased hoogsalt põldu harima, selle juures oli suur tähtsus ka raudkirvestel. Rauaajal suurenesid jõudsasti ka karjad, mitte ainult liha söömise eesmärgil vaid ka väetamise eesmärgil, tekkis kaheväljasüsteem. Rauaajal oli palju linnuseid, tuntud linnusetüübid olid mägilinnused, neemiklinnused ja ringvall-linnused. Kujunesid külad.
Umbes 1500 eset ja katket avastatud detektoristi poolt juuli 2009. Suur osa esemeid on uhkete relvade detailid (luksusmõõkade osad), samas ehted (paljud emailitud). Tegu on peitleiuga kas on toimunud lahing, mille võitnud eemaldasid kaotanute relvadelt ehisosad? Ohverdamine? Üliku omand? Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) KESKMINE RAUAAEG EESTIS 450-800 kaheks jaotamises kajastub omapära, et I pooles on sarnaseid jooni veel Rooma rauaajaga, II poolel aga sarnaseid jooni järgmise perioodiga (viikingiajaga). Periodiseeritud on kokkuleppeliselt. Kas murrang 536. a (nälg, surmad jne)? Laiemalt vaadates on alati seostatud linnuste rajamisega (rahutud olud?) · Rahvasterännuaeg 450-600, Eelviikingiaeg 600-800 LINNUSED 17-18 linnust, millel on avastatud leide 1. at keskpaigast (5.-6.saj), aga neid leide on armetult vähe (mõnikümmend potikildu, üksikud metallesemed, söetükid). Tundub, et
vahele,tunduvalt harvemini maeti põletatult.Majandus hakkas kiiremini arenema, võeti kasutusele oma rauasoomaak. Võrreldes varasemate põldudega paistsid uued põllud silma korrapärasusega. Eelrooma rauaajal jätkus üksiktaluline asustus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. Esile kerkisid jõukamad talud, millel oli võim oma ümbruskonna üle. Rooma rauaaeg(u 50- u 450 pKr)- nimi tulenes Rooma impeeriumi mõjust kogu Põhja- Euroopale(sh ka Eestile). Võrreldes eelrooma rauaajaga olid rooma rauaajal ehitatud tüüpilised tarandkalmed korrapärasemad ristkülikud, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid.Tarandid rajati üksteise kõrvale ja need moodustasid ühe kalme, surnuid maeti enamasti põletatatult. Surnutele ei pandud kaasa relvi ega tööriistu, sest arvati et hauatagune elu on pidu ja pillerkaar. Eesti elanike peamiseks elatusalaks oli kindlalt kujunenud põlluharimine koos karjakasvatusega. Veel kujunes välja käsitöö areng, eriti raudesemete
annaabi.ee 
