Külal pole oma surnuaeda aga läheduses Põllkülas on nii aadlike surnuaed kümnekonna haua ja kirikuga ja eraldi vaeste surnuaed. Joonis 1. Kersalu küla Eesti maaamet (E.Piibeleht, isiklik vestlus, 30.10.2015) (Rahvaloendus, 2011) 1.2 Aaviku talu Aaviku talu on üks esimesi registreeritud talusi Kersalus.Inimesed on selles kohas või selle koha lähistel elanud juba rauaajal kuna 1940.aastal talu maadel korraldatud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leiti rauaaegne kalme. Perelegendide järgi olevat praeguse Aaviku talu elaniku vanavanaema olnud mõisahärra vallaslaps. Kes seda nüüd, 130 aastat hiljem,enam tõestada või tõestamata jätta suudaks. Faktid on aga sellised, et kirikuraamatutes on vanavanaema isanime koha peal kriips, ja täpselt samal aastal, kui talutüdruk Miina salapärasest isast käima peale sai, leidsid kirjaoskamatu rannakalur Jüri ja tema naine Anna 200 hõberubla vaba raha, et Aavik talu eest käeraha maksta
jahvekivid ning võimalik linakamm. Hilisem Iru linnamägi oli võetud kasutusele juba nöörkeraamika kultuuri ajal, võimalik et 3. aastatuhande teisel poolel ema. Selleaegse asustuse jälgi, põhiliselt iseloomulikku keraamikat, on leitud kõikjalt linnamäelt, seega üsna laialdaselt alalt. Iru kindlustatud asula oli tekkinud umbes 7. sajandil ema ning püsinud kasutuses ka veel eelrooma rauaajal. Pronksiaegse kindlustatud asula kultuurkiht on siiski oluliselt paksem, kui eelrooma rauaaegne kiht, mis peaks osutama, et kohta kasutati intensiivsemalt pronksiajal. EELROOMA RAUAAEG (500 ema50 maa) Nõukogude ajal nimetati eelrooma rauaaega varaseks rauaajaks ja rooma rauaaega vanemaks rauaajaks. Seetõttu võib kirjanduses kohata ka neid nimetusi. Suurem osa eelrooma rauaajast on üsna eristamatu nooremast pronksiajast, arheoloogiline materjal muutub alles aasta 0 paiku. Eelrooma rauaajal õpiti Eesti alal tundma rauda, kuid kohapeal seda valmistada veel ei osatud
sees vajab pidevat hoolitsust ja restaureerimist. Pompes varises kokku nn gladiaatorite maja 6.11.2010. Vesuuv on tegutsev vulkaan, vulkanoloogid eeldavad, et varsti hakkab ta uuesti purksama. Üldiselt ennustatakse vulkaanipurset ette nädal aega. Vesuuvi ümbruskonnast evakueeriti 1944ndal aastal 12 000 inimest. Tänapäeval elab seal ala juba 700 000 inimest, keda reaalselt nädalaga evakueerida pole eriti lihtne. Eestist leitud esemed Tartu lähedalt Kavastust on leitud rooma rauaaegne pronkslamp. On selgunud, et sedatüüpi pronkslampe pole rohkem säilinud kui ainult üks eksemplar. Selle uurimine veel käib. Kalmed Tarandkalmed 6-8m lai ja 8-10m pikk. Iseenesest tarandkalmed hakkasid levima juba eelrooma rauaajal, kuid sel ajal olid nad väikesed ja ebakorrapäraselt ehitatud. Kalmetesse on maetut 7-8 kuni paarkümmend. Põletusmatus lahkunu põletatakse tuleriidal kõigi riiete ja panustega, mis kaasa pannakse.
annaabi.ee 
