3.Osastav/ Keda?Mida? / ratast ( ainsus ) , rattaid ( mitmus ) 4.Sisseütlev/ Kellesse?Millesse?Kuhu? / rattasse ( ainsus ) , ratastesse rattaisse ( mitmus ) 5.Seesütlev/ Kelles?Milles?Kus? / rattas ( ainsus ) ratastes rattais ( mitmus ) 6.Seestütlev/ Kellest?Millest? / rattast ( ainsus ) ratastest rattaist ( mitmus ) 7.Alaleütlev/ Kellele?Millele? / rattale ( ainsus ) ratastele rattaile ( mitmus ) 8.Alalütlev/ Kellel?Millel? / rattal ( ainsus ) ratastel rattail ( mitmus ) 9.Alaltütlev/ Kellelt?Millelt? / rattalt ( ainsus ) ratastelt rattailt ( mitmus ) 10.Saav/ Kelleks?Milleks? / rattaks ( ainsus ) ratasteks rattaiks ( mitmus ) 11.Rajav/ Kelleni?Milleni? / rattani ( ainsus ) ratasteni ( mitmus ) 12.Olev/ Kellena? Millena? / rattana ( ainsus ) ratastena ( mitmus ) 13.Ilmaütlev/ Kelleta? Milleta? / rattata ( ainsus ) ratasteta ( mitmus ) 14.Kaasaütlev/ Kellega? Millega? / rattaga ( ainsus ) ratastega ( mitmus )
Sisekoha 4. Sisseütlev kellesse?millesse? kuhu? rattasse ratastesse e rattaisse käänded 5. Seesütlev kelles? milles? kus rattas ratastes e rattais 6. Seestütlev kellest? millest? kust? rattast ratastest e rattaist Välis-koha 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? rattale ratastele e rattaile käänded 8. Alaltütlev kellel? millel? kus? rattal ratastel e rattail 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? rattalt ratastelt e rattailt 10. Saav kelleks? milleks? rattaks ratasteks e rattaiks Ni-na-ta- 11. Rajav kelleni? milleni? rattani ratasteni ga käänd- 12. Olev kellena? millena? rattana ratastena ed 13. Ilmaütlev kelleta? milleta? rattata ratasteta 14
Tähistatakse z1'ga. See arv võib olla 1-4 (tavaliselt 1 või 2, 4 väga harva). 61. Rihmülekanded. Üldiseloomustus. Eelised: müratu töö; lihtne konstruktsioon, puudub määrimisvajadus- praktiliselt hooldusvabad; võime läbi libisemisega kaitsta end ülekoormuse eest, võimalus käitada mitmeid, seejuures mitteparalleelseid võlle. Puudused: suured gabariidid, suur võllide ja laagrite koormus, pidev ca 2% suurune libisemine rattail( v.a. hammasrihmad), tundlikkus töökeskkonna suhtes, staatilise elektri teke võimalus ja sellega seotud ohud. Rihmülekandega on võimalik üle kanda liikumist, kui võllid paiknevad üksteisest eemal. Enamasti koosneb rihmülekanne vaid kahest rihmrattast ja nendele pingutatud lõputust rihmast. 62. Jõud ja pinged rihmas. Rihmülekannete arvutus. Hammasrihmad. a) tühikäigul ja paigalseisul b) b) peale koormust takistusmomendiga T2 c) laagrireakts F1 tühikäigul 13
c) d) Sele 17.4. Hammasrataste konstruktsioon. a) võllhammasrattas, b) sileda või rummuga ketastega rattad, c) pöia ja rummuga rattad, d) kodaratega rattad. 17.3. Hammasrataste tõrked. Hamba murdumine. Murre võib tekkida hetkelisest ülekoormusest või olla väsimuslik. Murde kutsuvad esile hambas tekkivad paindepinged. Pragu saab alguse hamba tõmmatud poolel. Sirghammastega rattail areneb pragu rööbiti hambaga ja hammas murdub kogu pikkuses; kald- ja noolhammastel on murdepind kontaktjoone kaldasendi tõttu hamba telje suhtes kaldu. a) b) c) d) Sele 17.5. Hammasrataste tõrked. a) hamba murdumine, b) hammaste tööpindade murenemine, c) hammaste abrasiivkulumine, d) hammaste tööpindade sööbimine.
11. UKSED Uks on hoone või mingi ruumi sissepääsuava (ukseava) sulgev tarind. Avamisviisi järgi jagunevad uksed pööratavaiks ja lükatavaiks. Esimesed (harilik uks, pendeluks, pöörduks) on ukseava eest ära pööratavad; selleks on nad harilikult kinnitatud hingede abil ukseava piirava raami (piida e. lengi) külge. Teised (lükanduks, rulluks) liiguvad harilikult rullidel või rattail mööda piida ülaosa kõrgusel või ukseläves paiknevaid rööpaid ning lükatakse avamisel piki seina või selle sisse. Pööratava ja lükatava ukse kombinatsioon on voltuks. Tavalisemad on pööratavad uksed. Kui uks pöördub avamisel paremale, nimetatakse seda paremakäe, kui vasakule, siis vasakukäe- ukseks. Pendelust saab avada mõlemas suunas. Uksi liigitatakse ka materjali, konstruktsiooni (sileuks, viilunguks e. tahveluks, zalusiiuks) ja otstarbe järgi
annaabi.ee 
