omasid uhket maja ning mõnel rüütlil oli neid lausa kaks. Nutikas rüütel suurendas pidevalt oma varandust, paraku mitte alati ausal teel. Kuid kes rikastus üldse ausal teel? On teada, et sõjavarustus oli äärmiselt kallis. Seega rüütliturniiril osalemine võis rüütli korralikult pankrotti viia, kui ta soovis endale korralikku varustust. Turniiridegi puhul polnud võitlejad tulnud sugugi kohale ainult kuulsuse nimel- nad tulid, et röövida relvi, turviseid ja ratsusid ning inimesi nagu sõjaski. Loodeti lisaks neile varem lubatud soodustusele suurendada veelgi oma isiklikku sõjasaaki. Selline tegutsemine oli loomulikult kohatu. Samas oli rüütleid, kes rikastusid, kui võtsid naise. Prantsuse ajalooteadlase teoses ,,Guilleaume le Maréchal ehk Maailma parim rüütel" nimitegelane, keda tõesti maailma parimaks rüütliks peeti, sai majanduslikult tõeliselt rikkaks just siis, kui kosis rikkast suguvõsast pärit naise, Isabel de Clare'i
hulgaliselt valget viirukit ja datleid. Kala on neil ohtaralt, eriti tuunikala. Seal on lambad, kellel puuduvad kõrvad ja isegi kõrvaaugud. Kohalikke koduloomi toidetakse seal kalaga. Loomad on sellise söödaga harjunud, sest seal ümbruses ei kasva rohtu. Sirist 500 miili loodes asub Dofar. Ka siin on elanikud saratseenid, alluvad asevalitsejale, kes omakorda allub Adeni sultanile. Linnal on hea sadam ja sinna tuuakse ja sealt viiakse hulgaliselt kaupu. Tuuakse sinna häid araabia ratsusid, kelle eest kaupmehed kenakese kasu saavad. Ka Dofaris on küllaga valget viirukit, mida saadakse väikestest okaspuudest. Neile tehakse noaga mitmesse kohta täkked ja sealt nõrgubki viirukit. Dofarist 600 miili loode pool, asub Kalhati linn samanimelise avara lahe suudmes. Nad alluvad Hormuzele, ja iga kord kui Hormuze malik on sõjas, tuleb ta sinna linna, sest see on hästi kindlustatud ja asu sellises kohas, kus pole midagi karta
2) thymos- tahe, emotsioonid, julgus, afektiivne, hingejõud, et mõte teoks teha (asub in. südames) 3) epithymetikon- iha, himustav, tung ja kirg (iha asukoht on niudeis) hing saadeti tähe peale elama. Igal tähel elab üks hing, mis on surematu. See tähendab, et hingesid enam juurde ei looda. Oma teoses ,, Phaidros" võrdleb Platon hinge kaherattalise kaarikuga, mida veavad kaks tiivulist ratsut (thymos ja epithymetikon) ja juhib kutsar (logistikon). Ratsusid on raske ohjata, kuna kipuvad perutama ja omatahtsi käituma. Jumalate kaarikud püsivad kindlamini õigel teel. Sõidetakse taevavõlvi kohale ja püütakse vaadata ideesid-mõistus toitub neist (ratsud toituvad nektarist ja ambroosiast- surematuks tegev jumalik toit). Jõudnud kohale peatutakse ja taevavõlv kannab sinnajõudnuid ringiratast (umbes nagu teatri pöördlava), lastes vaadelda seda värvitut, piiritlematut, meeleliselt
.. kuid andestust! Mu peremees käskis mul olla diskreetne ... Ta sundis meid mälestuseks vastu võtma suurepärase hispaania mära ja andaluusia muula, mida oli rõõm vaadata. Mees sai aga asjast teada, konfiskeeris teel need kaks meile saadetavat 380 suurepärast looma ja asendas nad nende hirmsate loomadega!» «Kas sa nüüd viid need talle tagasi?» küsis d'Artagnan. «Just nii,» jätkas Mousqueton, «te saate aru, et me ei või vastu võtta selliseid ratsusid nende asemel, mis meile olid lubatud.» «Muidugi, pagana pihta, kuigi ma oleksin soovinud näha Porthost oma kollase hobuse seljas. See oleks andnud mulle kujutluse sellest, missugune ma ise välja nägin Pariisi jõudes. Aga ma ei taha sind kinni pidada, Mousqueton, mine täida oma peremehe käsk. Kas ta on kodus?» «Jah, härra,» vastas Mousqueton, «kuid kaunikesti tusane.» Ja ta jätkas oma teed Grands-Augustini kai poole, kuna kaks sõpra helistasid õnnetu Porthose ukse taga
annaabi.ee 
