· Institutsioonid Ka siin leidub huvitavaid paradokse. Kui haridus ise oma ideaalide järgi peaks teenima inimese vabastamist, tajuvad õpilased haridusasutusi sunniasututustena. Ühiskond ise sallib seda ja peab loomulikuks. Vabastaja-sümboliks koolis on koolikell - ta helistab tunnist välja, lõpetab päeva, lubab koolivaheajale. Kool meenutab täna rohkem tehast kui tehased ise. Haridust ratsionaliseeritakse, sekulariseeritakse, instrumentaliseeritakse, standardiseeritakse, kanaliseeritakse, evalueeritakse. · Unustus Unustatakse tihti seda, mis on liiga ligi, ta varjub meie vaateväljalt ja peagi pole teda vaataja silmade jaoks olemas. Hariduses on unustatud inimene ja tema kohustus olemise oskamiseks, mis aga vaimsuseta hästi õnnestuda ei taha. Hariduse paradoks on laiem: näiliselt on täna haridust ehk
meditsiinipersonali arusaama patsiendist). Sotsiaaltöötaja rolliks oleksid perekriisi nõustamine, vajalike teenusteni juhatamine ja võtmeisik erinevate teenuste ja asutuste vahendamisel. 1.2 Sotsiaaltöö sotsiaalsetel juhtudel Meil on valitsev vägivallakultuur, mis on mõjutanud rahvaste toimetulekut raskete tunnetega Meie ühiskonnas pole tõenäoline, et see kultuur lähiajal muutuks või kaoks. Vägivalda jätkuvalt seadustatakse ja ratsionaliseeritakse. Kui vägivald on suunatud nõrkadele ja kaitsetutele, toob see kaasa sotsiaalsed hädaolukorrad, milledel on märkimisväärsed meditsiinilised mõõtmed. Sotsiaalse hädaolukorra all me mõtleme laste väärkohtlemise juhtumeid perevägivalda, eakate väärkohtlemist ja vägistamist. Need on alati esinenud ambulatoorse eriarstiabi üksustes, eriti vältimatu abi osakondades ja keskustes. Mõnikord on väärkohtlemise ilmingud reaalselt hästi näha, kuid vahel tuleb osata otsida
Kanaga seksimise näide. Miks erinevad grupid leiavad sama teo olevat kas moraalselt väära või mitte? Ebamoraalsust vaadeldi kahel teljel: kõrgema staatusega osalejad vaatlesid tegu ebamoraalsena, kui see põhjustas teos osalejatele kahju või halba, madalama staatusega osalejad vaatlesid tegu ebamoraalsena kui see oli neile häiriv või vastik. Selle pinnalt saab järeldada, et moraaliotsused ei ole kaalutletud ja ratsionaalsed, vaid tulenevad pigem emotsioonidest ning ratsionaliseeritakse hiljem. Kultuurisõjad Ortodokssete religioonide jüngrid on pühendunud transtsendentsele autoriteedile. Progressiivsete religioonide jüngrid teisest küljest rõhutavad tegija (agency) rolli moraalse koodi mõistmisel ja formuleerimisel. Jumalikkuse eetika paistab olevat lähedalt seotud ortodoksse moraalikontseptsiooniga, samuti on autonoomia eetikal palju sarnasusi progressiivide moraalikontseptsiooniga.
annaabi.ee 
