Sest mööndus, et maail- ma kohta on olemas fakte, mida on võimalik teada kogemusest sõltumatult, ei sobiks meie fundamentaalse väitega, et lause ei ütle midagi, kui see ei ole empiiriliselt verifitseeritav. Ning seega hävitataks meie metafüüsika pihta suunatud rünnaku kogu jõud. Seetõttu on meie jaoks otsustava tähtsusega suuta näidata, et üks või teine loogika ja matemaatika propositsioonide empiristlikest käsitlustest on õige. Kui meil see õnnestub, oleme ratsionalis- mi alused hävitanud. Sest ratsionalismi fundamentaalne õpetus ütleb, et mõtlemine on sõltumatu teadmisallikas ning on lisaks sellele usaldusväärsem teadmisallikas kui kogemus; mõned rat- sionalistid on läinud isegi niikaugele, et ütlevad, et mõtlemine on ainus teadmisallikas. Ning selle seisukoha aluseks on lihtsalt see, et ainsad teadaolevad paratamatud tõed maailma kohta on tea- da mõtlemise ja mitte kogemuse kaudu. Nii et kui me suudame
muutub normiks ning see norm takistab tegevusaltern. võrdl. ja arvessevõtmist. Grupimõtlem. sümptomid jagun. 3 kategooriasse: I. Grupi ülehindam. 1. Haavamatuse illusioon - põhjust. ülemäärase riski võtmist ja pimedat optimismi. 2. Uskumus grupi moraali - kujund. grupis hoiaku: vaid neile on isel. moraalsus. Usut. kui otsust. on palju, siis ei ole võimal. eksida. Otsust. võtavad endale ainuõiguse hinnat. otsuse moraalsust. II. Kitsarinnalisus. 1. Kollektiivne ratsionalis. Grupi rumaluse õigustam. üksteise ees. Vähend. riski tähtsust grupiliik- mete silmis ja grupiliikmete moraalinormide eiram. kaasnevat pinget. 2. Stereotüüpne suhtum. teistesse. Nägemus vastasest. Grupp hakkab alahind. oponente. Gruppi mittekuuluvaid in. kujut. ette vaenlastena, viletsate või rumalatena. Reakts. abil juhit. agressiivsust sisesuhetest välissuhetesse ning vähend. grupiliikmete stressi. III. Surve üksmeele saavutam. 1. Enesetsensuur. Vahend üksmeele saavutam
Mikro-sotsioloogia: tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist. Makrto-sotsioloogia uurida tuleb suure-mastaabilisi nähtusi gruppe, organisatsioon ja ühiskonda tervikuna. Nature(loomus) vs nurture (kasvatus). Milline on inimloomus? Nature: inimese põhiloomus on geenides, kaasa sündinud. Nurture: inimese põhiloomus on omandatud kogemuse käigus, kaasa on sündinud ainult kõige üldisemad omadused. Ratsionalism vs romantism. Milline on inimloomus: ratsionalis: inimene on mõistuspärane egoist. Romantism: inimene on emotsionaalne. Sotsioloogiline kujutlusvõime Charles Wright Mills: sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Võime tuua välja erinevaid seletusi (võimalikke). Tegevused mõjutavad inimesi vastastikku. Ka tavalised igapäevased asjad võivad tekitada palju küsimusi. II loeng 09.02 (ptk 2) 2
annaabi.ee 
