sõltumata iga kord seda, mis tundub sobivaim ® Passiivsed (20) osavõtt juhuslik Valimiskäitumise alus ® Isiklik tasand (isiklikud eelistused) ® Valija sotsiaalne ja perekondlik taust: sotsiaalne ja klassikuuluvus, vanus, sugu, usund, perekond, naabrid, töökaaslased, sõbrad ® Valija parteiline enesemääratlus ® Pikaajalised struktuursed muutused Mõistusliku valiku teooria ® Ratsionaalsed valijad ja poliitikud (ettevõtjad) ® Valija võimalused ratsionaalsuseks: n Eelistuste teadvustamine n Osalus valimistel n Eneseinformeerimine: enda sotsiaalne seisund, poliitiline konkurentsiolukord, alternatiivid, reaalselt teostatavad vajadused, kahjulike alternatiivide tõrjumine ® Poliitiku tegevusmustrid valijate suunas: n Ratsionaalne veenmine n Tabude, märkidega opereerimine n Aktiivne suhtlus ja karisma ® Poliitik kui moraalne ettevõtja
RAKEN- SUBJEKT KASULIKKUS DUSLIK TARBIJA KASULIKKUS MAJANDUSTEADUS ETTEVÕTE KASUM MAJANDUSTEOORIA VALITSUS ? ÜH. HEAOLU Joonis 1.1. Majandusteaduse jaotumine ja uurimisvaldkond Majandusteooria definitsiooni teist poolt õigete teede otsimist nimetataksegi ratsionaalsuseks. Termin ise on mõneti eksitav, kuna ta soovitab, et eesmärgile jõudmise teede vahel valik toimub ratsionaalse analüüsi tulemusena kasutades formaalset loogikat. Välistades intuitsiooni ja sageli ka loovuse. Teine võimalus ratsionaalse käitumise seletamiseks on: ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et inimesed maksimeerivad kasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides. Kõik majandussubjektid maksimeerivad mingit subjektiivset 2
Asklepiose templite preestrid olid arstid (ka Hippokrates oli sellisest kontekstist välja kasvanud). Arstikutsega seotud olid ka Apollo jt. Oluline Kreeka puhul see, et kuigi jumalikku algupära väljunud nn ,,Pandora laekast", Zeusi seatud karistusest inimkonnale Prometheuse teo eest toimisid haigused kreeklaste ettekujutuses inimeste juures juba omaette (ontoloogiliselt), vastavalt loodus- vms seadustele. Põhjus ratsionaalsuseks oli Kreeka vaene põllupind. Palju sõltus kaubandusest ning seetõttu said arengu keskusteks linnad (linnriigid), mille kodanikke võiks võrrelda oma praktilisuses kaasaja kodanlusega (vahe on selles, et toona nautis nn demokraatia hüvesid tühine vähemus linnaelanikkonnast). Sellistes tingimustes vähenes religioossete jm traditsiooniliste institutsioonide roll ning keskse koha erinevates ühiskondlikes käsitlustes sai inimene (vrdl: uusaegne humanism). Vaja oli elu (äri- ja
annaabi.ee 
