3 ; 3 10 3 0,001; 11 6 6 10 1000 11 Ratsionaalarvuline astendaja. Ratsionaalarvulise (murrulise) astendajaga aste defineeritakse m võrdusega a n n am . Kui n on paarisarv, siis peab reaalarvude korral olema alus a mittenegatiivne arv. Näited 1 3 0,01 0,011 0,01 0,1; 2 4 43 64 8; 2
tagamiseks tegema lisaeelduse: n kui juurija n on paarisarv, siis a > 0 korral juur a tähistab niisugust positiivset arvu, mille n-es aste on a. Näide 6,25 2,5 ja 6,25 2,5 ehkki nii 2,5 6,25 (2,5) 2 6,25 2 kui ka algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Ratsionaalarvuline astendaja. Ratsionaalarvulise (murrulise) astendajaga aste defineeritakse võrdusega m a n n am . Kui n on paarisarv, siis peab reaalarvude korral olema alus a mittenegatiivne arv. Näited 1 3 0,01 0,011 0,01 0,1; 2 4 43 64 8; 2
.............................102 kas matemaatika on raske? .............. 30 Ilusaim valem matemaatikas .......................108 Pähe õppida ei õnnestu .................................30 arvu aste ............................................ 110 Matemaatikal on oma keel ............................31 Juurimine kui astendamise vastandtehe ...... 111 Matemaatikat on keeruline õpetada ..............32 Ratsionaalarvuline astendaja ....................... 113 Matemaatika vajab aega ...............................32 Negatiivne astendaja ................................... 114 innustuseks . ................................. 34 Astendaja null .............................................. 114 Irratsionaalarvuline aste .............................. 115
annaabi.ee 
