sisaldub eukalüptis. Selleks on 79.615%. Nagu kirjandusest on teada, eukalüpti lõhna annab eukalüptool ja see määrab eukalüpti põhilisi omadusi. [3] 2. Eukalüptis peale eukalüptooli võib leida ka -pineeni (C10H16) ehk terpeeni. Selle tuvastamine toimus 4,6 minuti pärast gaasikromatograafia protsessi alustamist. Selle sisaldus eukalüptoolis on 8.637%. Seda leidub põhimõtteliselt männide õlis. Eukalüptis esineb -pineen ratseemilise seguna. [5] 3. Eukalüptiõli sisaldab ka o-tsümeeni (C10H14), mis on areen isopropüül- ja metüülrühmadega. Selle sisaldus on 5.479%. See molekul oli leitud peaaegu samal ajal kui eukalüptiõli põhiaine (5,4 minutit). O-tsümeenil on kaks isomeeri, sõltuvalt sellest, mis asendis paikneb metüülrühm. [6] Tulemused Saagise protsendi arvutamise järgi saab järeldada, et peaaegu umbes pool ekstraktist kadus ära destilleerimisel
1838. aasta sügisel läks ta Pariisi õppima, kus ta lahkus peagu Arbois'sse koduigatsuse tõttu. Sealt läks ta Besanconi kuninglikku kolledzisse. Peale seda sai temast matemaatika abiõpetaja. 1842 sai ta bakalaureusekraadi. Tema karjääris domineerisid raske töö , kangekaelne otsustavus ja edu. Pariisis tegeles ta keemiaga ja uuris peamiselt tartraate. Ta avastas paratartraadi, mis sisaldas kahte tüüpi kristalle. Dijoni kolides sai ta Auleegioni ordeni ratseemilise happe saamise meetodi avastamise eest. Ta avastas et käärimine on orgaismide tegevus tulemus. Ta näitas ka, et piima võib muuta hapuks, lisades sinna õllest pärit organisme , või hoida värskena neid mitte lisades. See avastus võmaldas leiutada pastöriseerimise. Pasteur avastas elus ensüümi ning et nii piima, äädikhappe kui ka või käärimine toimub tänu organismide tegevusele. Tänu sellele, et Pasteur avastas
samaaegselt ning reaktsioon on summaarselt 2. järku. 28. Kuidas kindlaks teha, kas reaktsioon kulgeb SN1 või SN2 mehhanismiga? ((SN1 reaktsioon toimub eelistatult juhul, kui reaktsioonitsentri ümber paiknevad mahukad rühmad, nt ühendis (CH3)3CBr, mis takistavad atakeeriva nukleofiili lähenemist reaktsioonitsentrile. SN2 reaktsioon kulgeb siis, kui nukleofiili lähenemine elektrofiilsele tsentrile on piisavalt vaba. SN1 reaktsioon kiraalse süsiniktsentri juures viib reeglina ratseemilise segu tekkimisele planaarne karbokatioon püsib piisavalt kaua, et atakeeriv nukleofiil saaks läheneda ükskõik kummalt poolt. SN2 reaktsioon kiraalse süsiniktsentri juures seevastu viib alati süsiniktsentri inversioonile ja enantiomeerselt puhtast lähteainest tekib enantiomeerselt puhas saadus.)) Kuidas kindlaks teha, kas reaktsioon kulgeb SN1 või SN2 mehhanismiga? Kineetiliste andmete järgi: SN1 reaktsioon on 1. Järku substraadi järgi, SN2 nii substraadi
annaabi.ee 
