pulkade ja kangiketi abil hoovana. *Hackamore - suulisteta valjastus, mis avaldab survet ninale. Suulisteta valjaid kasutatakse esmajoones põhjaliku väljaõppe läbinud takistussõiduhobustel. *Tavalised külgratsmed - kaks peenikest 1,2-1,5 m. pikkust nahkrihma või paela. *Sprunt - kasutatakse vaid teatud juhtudel, sest see avaldab kaela alumistele lihastele suurt koormust ja need lähevad pingesse. *Sadul - ratsavarustusse kuuluv abivahend kuhu peale inimene istub. *Tolmuhari - kasutatakse hobuse puhastamiseks, mis võtab ära viimase tolmu *Kabjakonks - hobuse kabja puhastamiseks. *Kehahari - kasutatakse hobuse keha puhastamiseks. *Lakakamm - kasutatakse laka kammimiseks. *Sabakamm - kasutatakse saba kammimiseks. *Näohari - näo puhastamiseks. *Jalahari - jala puhastamiseks. *Pinded - kaitseb hobuse jalga hõõrumise eest. *Jalus - sadula osa kuhu inimene oma jala toetab.
Enamik talusid ja külasid paiknes linnustest eemale, põldude keskel. Maa andis rohkem saaki. Põllu ja kesa vaheldumine muutus regulaarseks, mis täh et oli üle mindud kaheväljasüsteemile. Tolleaegne elamu kujutas endast väikest üheruumilist rõhtpalkidest ehitist, mille seinad olid tihendatud saviga ja nurgas asus kerisahi selle ees leeauk, kuhu tõmmatud sütel valmistati süüa. Relvastus täiustus-ratsavarustusse ilmusid jalused, mis tegi ratsaniku palju kindlamaks ja tugevamaks. Peamised siiski odad ja kirved. Kiievi vürst Jaroslav Tark- 1030 korraldas ta sõjaretke Tartu alla, mille ta vallutas. Kedrakeraamika, pandi potikedrad keerlema. (sõnad rist, raamatpapp) Jaroslavi poeg, suurvürst IZJASLAV ja OSTROMIR(Novgorodi possaadnki) sooristasid sõjaretke, mis ulatus Harjumaani. Jaroslavi Vene võim lõppes 1061.a, mil eesti hõim sossolid,
*Suure rahvasterändamise ja viikingiaja segastele oludele viitavad rohked peitleiud. Leitud on rauast relvi, pronksist ja hõbedast ehteid jm.Leitud on ka viikingiaegseid hõbeaardeid mis sisaldavad araabia hõbemünte, dirhemeid. *Rooma rauaaja lõppedes(u 450a) oli hakanud kaduma ttarandkalmetesse matmise komme, selle asemele tulid ebakorrapärased kivikuhelikud ja panustesse ilmusid relvad, peamiselt odad,mida varem haudades peaaegu ei leitud. *Viikingiajastul relvastus täienes. Ratsavarustusse ilmusid jalused, mis tegi ratsaniku palju kindlamaks ja tugevamaks- oli löögi hetkel v lööki andes millele toetuda- mismõttu muutusid raskemaksja pikemaks ka mõõgad. Ratsameeste sõjalise tähsuse tõusuga kaasnes ka nende ühiskondliku tähtsuse tõus. Peamised relvad olid siiski odad ja kirved. Naaberriikide surve tugevneb *Kerkis esile oht ,et noored riigid üritavad Eestit vallutada ja püsivalt oma võimu alla painutada.
hõbedast ehteid jm. Paljudel juhtudel on tehu ohvrianniga. Viikingiaja hõbevarad olid enamasti peidetud elamute lähedusse. *Enamik talusid ja külasid paiknesid linnustest eemal, põldude keskel. Sel ajal mindi üle ka kaheväljasüsteemile. *Rooma rauaaja lõppedes oli hakanud kaduma ka tarandkalmudesse matmise komme, tarandite asemele tulid ebakorrapärased kirikuhelikud ja panustesse ilmusid relvad. See kõik viitab sõjakamatele ja segasematele oludele. *Relvastus ka täiustus. Ratsavarustusse ilmusid jalused, pikemaks ja raskemaks muutusid mõõgad, kuid peamisteks relvadeks jäid siiski odad ja kirved. *Viikingiajastul tekkis oht, et Skandinaavias ja Venemaal tekkinud riigid üritavad Eestit vallutada. Tartu vallutati Vene vürstide poolt *Üks tähtsamaid linnu oli Eestis Tartu, sest ta asus veeteede ristumiskohas. Tartu elanikkond koosnes osalt venelastest. *Venelased üritasid oma ala veel rohkem suurendada, korraldades sõjaretke, mis ulatus kuni Harjumaani
Üldiselt olid Eesti linnused mullast ja puust, osalt kombineeritud kivivallidega. Mõnest linnusest või õieti linnuse juurde kuulunud asulast kujunes hiljem linn. Nii juhtus see nt Tlns, Tartus ja Viljandis. Relvad. Rooma rauaaja lõppedes(u 450a) oli hakanud kaduma ttarandkalmetesse matmise komme, selle asemele tulid ebakorrapärased kivikuhelikud ja panustesse ilmusid relvad, peamiselt odad,mida varem haudades peaaegu ei leitud. Viikingiajastul relvastus täienes. Ratsavarustusse ilmusid jalused, mis tegi ratsaniku palju kindlamaks ja tugevamaks- oli löögi hetkel v lööki andes millele toetuda- mismõttu muutusid raskemaksja pikemaks ka mõõgad. Ratsameeste sõjalise tähsuse tõusuga kaasnes ka nende ühiskondliku tähtsuse tõus. Peamised relvad olid siiski odad ja kirved. 11)Muinsausund: a)keha, vägi, hing, suhe loodusega Inimene muinasusundis:
annaabi.ee 
