1835. aasta sügisel, oma armsamal tööajal, pages Puskin Mihhailovskojesse, et ,,raha teenida". Natalja Gontsarova 22 Puskini surm Puskini naisele hakkas erilist tähelepanu pöörama Dantes. Mees oli vaese Alsace'i aadliku poeg. Ta sattus Saksamaale ainsagi krossita. Saatus viis ta kokku parun Heeckereniga, Hollandi saadikuga Peterburis. Leiti mõjuvõimsad soosijad ja Dantes arvati lipnikuks Kaardiväe ratsapolku. Heeckeren lapsendas noormehe, kes ühe hetkega sai tühja taskuga kodutust hulkurist jõukaks inimeseks ja rikkaks pärijaks. Et kindlustada oma positsiooni Peterburis, kasutas Dantes osavalt ära daamide soosingut. Kummalised suhted Heeckereniga lasusid räpase plekina tema nimel ja ähvardasid rikkuda tema edukalt alustatud karjääri. Väljapääsuna nähti kõmulist ja avalikku romaani mõne tuntud suurilmadaamiga. Oma pealekäimise objektiks valis ta just nimelt Puskini naise.
Ta määrati formeeritava .ratsapolgu ülemaks. 27. detsembril läksta oma polguga tolleks ajaks päris Tallinna lähedale jõudnud Viru rindele; võitles hiljem ka Lõuna-Eestis ja Lätis. Oktoobris 1919 ülendati alampolkovnikuks. Vabadussõja lõppedes autasustati teda Vabadusristiga II/2 ja I/3; ta sai 225 000 marka ja Kirepi mõisasüdame Lõuna- Tartumaal. Läti valitsus autasustas teda Karutapja ordeni III järguga. Pärast Vabadussõda juhatas oma ratsapolku kuni 11. septembrini 1921, mil saadeti õppima Kindralstaabi Kursustele ( hilisem Kõrgem Sõjakool). 1923. aasta veebruaris ülendati koloneliks; sama aasta mais lõpetas ta Kindralstaabi Kursused ja saadeti juhtima oma endist väeosa, mis 1922. aastal oli nimetatud ratsarügemendiks. Selle kõrval hakkas Jonson 1923. aasta septembrist Kindralstaabi Kursustel lugema ratsaväe taktikat. 15. märtsil 1924 määrati kolonel Jonson Kindralsaabi ülema abiks. 1926. aastal
taha, pääsesid Stockholmi alles märtsis. Kodumaal arutati sellel üle, millised võiksid olla reaalsed teed omariikluse väljakuulutamiseks. Juhan Pitka - juba 17. aasta alguses hakkas tegelema Eesti rahvusväeosade loomisega. Dets 1917 pakkus välja võimaluse, et Eesti omariikluse kuulutavad välja kohalikud omavalitsused. Kokkusaamise kohaks pakkus välja Viljandi (seal organiseeriti parasjagu Eesti ratsapolku). Idee läks vett pidama, sest ratsaväepolgu loomine oli vastuolus Viljandis elavate enamlastega. Enamik juhtivatest poliitikutest lootis selgelt veel tulevasele Eesti Asutavale Kogule. Asutav Kogu pidi kokku astuma 15. veebr 1918 - demokraatlikult valitud Asutav Kogu oleks tõesti võinud otsustada Eesti rahva iseseisvuse väljakuulutamise. 18.09.12 Asutava Kogu valimistel said enamlased 37% häältest, teisel kohal Tööerakond 30%, kolmandal kohal demokraatlik blokk.
annaabi.ee 
