Lilla- jahe positiivsus Aja jooksul muutusid motiivid lihtsamaks, värvid sulandusid rohkem ning kujundid muutusid geomeetrilisemaks. Kasutas joonlauda ja sirklit. "Sinine mägi"; "Murnau kirikuga I"; "Improvisatsioon 7"; "Improvisatsioon 5"; "Stuudio kompo- sitsiooniga #2"; "Kompositsioon 4"; "Must laik I" (1912); "Improvisatsioon II nr.28"; "Improvisatsioon nr.31"; "On white II"(1923); "Must sugulus"; "Tõendamine". Paul Klee (1879-1940) Kõige tähtsam liige Sinises Ratsanikus. Tema taiesed on natuke kubistliku alatooniga. Armastab joontemängu. "Täiskuu"; "Villa R"; "Senecio" (1922); "Punane vest" (1928) Franz Marc (1880-1916) Vapustavad, müstilise ja veidrad loomapildid. "Kollane lehm"(1911); "Hirv puude vahel II" (1912); "Loomade saatus"; "Rebased" (1913) - kõige rohkem kubistlikke elemente; "Tallid" (1913); "Lammas" (1914); "Võitlevad vormid" kõige abstraktseb teos. August Macke (1887-1914) Salapärased pargivaated
viiskümmend sammu. Neid ei olnud näha ainult teekäänaku tõttu. Siiski muutus kõmin nii selgeks, et katkendlikest kabjalöökidest oleks võinud määrata hobuste arvu. Mileedi koondas kogu oma tähelepanu vaatlemisele: oli veel küllalt valge selleks, et tulijaid ära tunda. Äkki nägi ta teekäänakul välgatamas poortidega kübaraid ja lehvivaid sulgi. Ta loendas kaks, siis viis, siis kaheksa ratsanikku. Üks oli teistest ees kahe hobusepikkuse võrra. Mileedi ägas vaikselt. Esimeses ratsanikus tundis ta ära d'Artagnani. «Oo, mu jumal, mu jumal,» karjatas proua Bonacieux, «mis seal ometi on?» «Härra kardinali kaardiväelaste mundrid. Me ei tohi minutitki kaotada. Põgeneme! Põgeneme!» karjus mileedi. 636 «Jah, jah, põgeneme,» kordas proua Bonacieux, aga ta ei suutnud astuda sammugi, hirm oli ta paigale naelutanud. Oli kuulda, kuidas ratsanikud möödusid akna alt. «Tulge ometi! No tulge ometi!» karjus mileedi, püüdes kättpidi noort naist kaasa tõmmata
,,Aga milleks siis need välimised teise vaimu märgid, mis viivad iga ausa Vene riigi alama eksiteele? Milleks need mingisugused sakslased, need dioskuurid? Hea küll, nad on millegi pärast kuulsad, aga ma küsin, mis puutub see meisse venelastesse. Mis on meil tegemist mõne ,,Kellalauluga" või ,,Faustiga"? Mis ütlevad nad puhtvene hingele ja südamele? On seal juttu Volgast või stepist? On seal üldse juttu tõelikkusest, nagu ,,Surnud hingedes" või ,,Vaskses ratsanikus"? Aga meie nõuame tõelikkust, tõsist vene tõelikkust, sest see on meie tõelikkus, mis soojendab meie südant, paneb meie hinge värisema. Puskin ja Gogol ütlevad meile ometi palju rohkem kui Goethe ja Schiller. Või pole see nii? Räägin ma tõtt, härra Maurus?" ,,Sula tõtt, härra Slopasev, just minu arvamus. Te ju kuulsite: nende kujude koristamiseks siit silmnähtavalt kohalt olid juba korraldused tehtud, ainult meie hooletuse tõttu jõudsite teie ette ja tegite tänuväärt töö
annaabi.ee 
