seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa meis tekkinud motiive on sellelaadsed. Motiivid erinevad üksteisest juhtiva vajaduse poolest, ilmnemisvormidelt , üldisuse ja kitsuse poolest ning selle tegevuse iseloomult , milles nad esinevad. Tegevust mõjutab tavaliselt üheaegselt palju motiive-nii teadlikke kui ebateadlikke. Reageeringud konfliktsituatsioonides: 1. Agressioon- s.o reaalne või sümbioolne rünnak takistusele või takistuseks olevale isikule; 2. Probleemi ratisonaalne lahendamine- s.o barjääri ületamine; 3.asenduseesmärgi loomine või leidmine see on sublimatsioon; 4.taandumine/taganemine see reageering jätab enamasti lahendamata pinge või alateadliku konflikti; 5.regressioon e tagasilangus varasemale ontogeneetilisele või füsioloogilisele arengutasemele s.o nutt , lalisemine, defekatsioon , liikumatus. Igal inimesel kujuneb välja oma spetsiifiline motiivide struktuur ja hierarhia, mis tingib valdavas
Motiivid erinevad üksteisest juhtiva vajaduse poolest, ilmnemisvormidelt , üldisuse ja kitsuse poolest ning selle tegevuse iseloomult , milles nad esinevad. Tegevust mõjutab tavaliselt üheaegselt palju motiive-nii teadlikke kui ebateadlikke. 21 Reageeringud konfliktsituatsioonides: 1. Agressioon- s.o reaalne või sümbioolne rünnak takistusele või takistuseks olevale isikule; 2. Probleemi ratisonaalne lahendamine- s.o barjääri ületamine; 3.asenduseesmärgi loomine või leidmine see on sublimatsioon; 4.taandumine/taganemine see reageering jätab enamasti lahendamata pinge või alateadliku konflikti; 5.regressioon e tagasilangus varasemale ontogeneetilisele või füsioloogilisele arengutasemele s.o nutt , lalisemine, defekatsioon , liikumatus. Igal inimesel kujuneb välja oma spetsiifiline motiivide struktuur ja hierarhia, mis tingib valdavas
seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa meis tekkinud motiive on sellelaadsed. Motiivid erinevad üksteisest juhtiva vajaduse poolest, ilmnemisvormidelt , üldisuse ja kitsuse poolest ning selle tegevuse iseloomult , milles nad esinevad. Tegevust mõjutab tavaliselt üheaegselt palju motiive-nii teadlikke kui ebateadlikke. Reageeringud konfliktsituatsioonides: 1. Agressioon- s.o reaalne või sümbioolne rünnak takistusele või takistuseks olevale isikule; 2. Probleemi ratisonaalne lahendamine- s.o barjääri ületamine; 3.asenduseesmärgi loomine või leidmine – see on sublimatsioon; 4.taandumine/taganemine – see reageering jätab enamasti lahendamata pinge või alateadliku konflikti; 5.regressioon e tagasilangus varasemale ontogeneetilisele või füsioloogilisele arengutasemele – s.o nutt , lalisemine, defekatsioon , liikumatus. 18
annaabi.ee 
