Saksamaa lõpetab hüvitiste maksmise majandusdepressiooni ajal 1932. Maailmakuulus majandusteadlane Keynes arvas juba 1919, et sõjahüvitisplaan on ebareaalne ja selle mõju on negatiivne (ka vaimses mõttes). IX-XIV osa: Puudutasid rahandust, majandust jne. Rahulepingu tagatiseks jaotati Reinimaa vasakkallas kolmeks okupatsioonitsooniks, mis lubati vabastada lepingu täpse täitmise korral kolmes osas (toimus 1926-1930). - Leping jõustus 10.01.1920. - USA senat ei ratifitseeri lepingut, vaid USA sõlmib Saksamaaga eraldi rahulepingu 1921. - USA jääb välja ka Rahvasteliidust. - Prantsusmaa ei saa julgeolekugarantiisid USA'lt ega Suurbritannialt. - Austria, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga sõlmitakse eraldi rahulepingud (1919- 1920). Otsustati, et kui Austria-Ungari kaksikmonarhia lagunes siis põhisüüdlased on sakslased jne, Austria kaotab oma sajandeid kestnud
Sisulised põhjused on teleoloogilise tõlgendamise kõige abstraktsem tase. Selle käigus otsitakse lahendus arvestades üldisi printsiipe ja väärtusi, mis ühiskonnas valitsevad. 11. Siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse vahekord Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingud (vt konspekti käesoleva peatüki alajaotust 3) asetsevad normihierarhias madalamal kui põhiseadus, kuid kõrgemal kui seadused, seadlused ja muud õigusaktid; lepingud, mida Riigikogu ei ratifitseeri, asetsevad madalamal nii põhiseadusest kui ka seadustest ja seadlustest. 12. Millised on rahvusvahelise õiguse allikad? Rahv.vah-d lepingud (riikide omavahelised kokkulepped) Rahv.vah tava (üldtunnustatud kui siduv praktika) Rahv.vah õiguse üldtunnustatud põhimõtted (erinevate riikide õiguskordades omaksvõetud põhimõtted) Kohtupraktika (Rahvusvaheline kohus Haagis, Euroopa Inimõiguste Kohus) Doktriin (rahv
Kuid Genfi protokoll ei keelus- tanud biorelva arendamist. Samal ajal oli Genfi protokoll aluseks 1972. aastal vastu võetud bioloogilise relva ja toksiinide keelustamise konvent- sioonile (Biological and Toxins Weapons Convention), kuid sellel puudub kontrollimehhanism. Erinevalt Genfi protokollist sisaldab konventsioon üksikasjalikke biorelva ja selle kohaletoimetamise vahendite kirjeldusi. Konventsiooniga on ühinenud 169 riiki, neist 153 on selle ratifitseeri- nud. Eesti on konventsiooniga ühinenud ja ratifitseerinud selle 1993. aastal. Biorelvaprogramm oli olemas väljaspool NATO riike ning on arvatavas- ti mingis mahus säilinud Venemaal, Valgevenes ja Hiinas, kuigi need riigid on ühinenud 1972. aasta ÜRO konventsiooniga. Teadaolevalt arendavad tänapäeval oma biorelvaprogramme Liibüa, Süüria, Egiptus, Iisrael, India, Pakistan, Iraan ja Põhja-Korea. Kõrvutades nimetatud rii-
annaabi.ee 
