Egiptuses ja Babüloonias võeti esmakordselt kasutusele veekellad, kus aega mõõdeti vee anumast välja või anumasse sisse voolamisega - sellest on tulnud ka ütlus "Aeg voolab". Veekella skaala jaotati 24 osaks ning sellega hakati mõõtma ööpäeva pikkust. Seda kella kutsuti klepsüdraks. Hiljem on tehtud ka taskuveekelli. Keskajal tulid kasutusele liivakellad, nendega sai mõõta isegi veerandtunde ning minuteid. (Sellest räägid eraldi peatükis) Rataskellad võeti kasutusele 1500 aasta paiku, mida käivitati pommide ja vedrudega. Nende kelladega oli võimalik mõõta sekundeid. Elektrikellad võeti kasutusele 19.sajandi lõpus. Kvartskellad võeti kasutusele 20.sajandi esimeses veerandis. Elektriliselt võnkuma pandud kvartskell säilitab suure täpsusega võnkesageduse. See kell eksib ühe sekundi 30 aasta kohta. Tänapäeval kasutatakse aatomkelli, mis on kvartskell koos aatomresonaatoriga. Neil
ilmaga või öösel. • Egiptuses ja Babüloonias võeti ca 1000 a. e.m.a. kasutusele veekellad, kus aega võrreldi vee anumasse voolamise (või väljavoolamise) kiirusega. Siit ka termin: aeg voolab. Neil jagati skaala juba 212 osaks, st hakati mõõtma ööpäeva pikkust. Veekella nimetus oli klepsüdra. Hiljem tehti ka taskuveekelli. • Keskajal tulid kasutusele liivakellad. Nendega mõõdeti juba veerandtunde ja isegi minuteid. • Edasi tulid rataskellad (võeti kasutusele 500.a. paiku), mida käivitati pommide ja vedrudega. Nendega sai juba mõõta minuti osasid, sekundeid. Elektrikellad võeti kasutusele 19. sajandi lõpus. Kvartskellad võeti kasutusele 20. sajandi 30-il aastail. Elektriliselt võnkuma pandud kvartskristall säilitab suure täpsusega võnkesageduse. Kvartskell eksib 1 sekundi 30 aasta kohta. Tänapäeval kasutatakse nn. aatomkelli (kvartskell koos aatomresonaatoriga). Mõõteviga on neil ca
ilmaga või öösel. · Egiptuses ja Babüloonias võeti ca 1000 a. e.m.a. kasutusele veekellad, kus aega võrreldi vee anumasse voolamise (või väljavoolamise) kiirusega. Siit ka termin: aeg voolab. Neil jagati skaala juba 212 osaks, st hakati mõõtma ööpäeva pikkust. Veekella nimetus oli klepsüdra. Hiljem tehti ka taskuveekelli. · Keskajal tulid kasutusele liivakellad. Nendega mõõdeti juba veerandtunde ja isegi minuteid. · Edasi tulid rataskellad (võeti kasutusele 500.a. paiku), mida käivitati pommide ja vedrudega. Nendega sai juba mõõta minuti osasid, sekundeid. Elektrikellad võeti kasutusele 19. sajandi lõpus. Kvartskellad võeti kasutusele 20. sajandi 30-il aastail. Elektriliselt võnkuma pandud kvartskristall säilitab suure täpsusega võnkesageduse. Kvartskell eksib 1 sekundi 30 aasta kohta. Tänapäeval kasutatakse nn. aatomkelli (kvartskell koos aatomresonaatoriga). Mõõteviga on neil ca
Keskajal tulid kasutusele liivakellad ja arvatakse, et Euroopas. Nendega mõõdeti juba veerandtunde ja isegi minuteid. Minuti kasutuselevõtmise kohta puuduvad mul andmed. Tund jaotati 60-ks ilmselt sellepärast, et 60 jagub paljude arvudega. Sekundi kasutuselevõtt on täpsemalt teada, ca 1500.a. Hiinas kasutati tulekelli (aeglaselt põlev peenestatud puidust varras, millel olid tunnijaotised) ja Inglismaal küünalkelli (aega mõõdeti küünla lühenemise järgi). Edasi tulid rataskellad , mida tänapäeval tuntakse mehaaniliste kelladena. Need leiutati ca 800. aasta paiku. Nende käivitamiseks (energiaallikaks) kasutati langevate kehade raskust, nn kellapomme. Kella käiku reguleerib pendel. Suur samm kellade täpsuses oli Galilei töödel pendli uurimise alal, kui leiti seos pendli pikkuse ja võnkeperioodi vahel. Siis sai juba täpsemalt fikseerida sekundi pikkust. Hiljem hakati kasutama pommide asemel vedrusid. Elektrikellad võeti kasutusele 19. sajandi lõpus
annaabi.ee 
