· Valige väherasvased toiduained · Eelistage tervislikke toiduvalmistamise viise. · Piirake maiustuste ja karastusjookide tarbimist. · Kui pruugite alkoholi, siis tehke seda mõõdukalt. Kasulik teada: · Ööpäevases toiduratsioonis peavad süsivesikud kalorsuselt katma 60-70% vajadusest(või 8-12g iga kehamassi kohta kg kohta). 1g süsiveisikuid=4 kcal · Organismi ööpäevane rasvavajadus on 1,4-2,4 g iga kehamassi kg kohta või 20- 30% päevaratsiooni ülidisest kalorsusest.1g rasva = 9kcal · Kiudaineid vajab organism ööpäevas 25-30gkehamassi kg kohta) · Valgud moodustavad umbes 10-15% kaloritest(või1,6-2,6 g iga kehamassi kg kohta),mida organism omandab päeva jooksul toiduga,kus loomse ja taimse toidu optimaalne vahekord on-60%ja 40%.1g valku=4kcal · Päevane veevajadus võib olla 2-3 liitrit ja rohkemgi.1ml vett =o kcal
kastmed , magus puding Küpsetised Kondiitritooted, mis Koogid, rasvased on valmistatud õli või pirukad, küpsised, margariiniga maiustused 3.2 Energia ja süsivesikute hulga arvestamine dieedi koostamisel Ööpäevane rasvavajadus on 1 gramm ühe kilogrammi kehakaalu kohta, millest 50 % peaks moodustama silmaga nähtav rasv ja 50 % peitterasv. Ööpäevane valguvajadus on 1-1,2 grammi ühe kilogrammi kehakaalu kohta. Laste puhul on valguvajadus suurem, kuni 2 grammi ühe kilogrammi kehakaalu kohta. Ööpäevasest energiavajadusest peaks moodustama 50 % süsivesikud, 20 % valgud ja 30 % rasvad (Joassoone ja Täht 2003). Ööpäevane toiduainete kalorsus on soovitatav jagada 5-6 toidukorrale päevas eeldusega, et
Rasvad ei lahustu vees, hapetes ega alkoholis. Nad lahustuvad bensiinis, eetris ja tärpentiinis. Rasvad on kõrge energiasisaldusega. Bioloogiliselt on organismile vajalikumad taimse päritoluga rasvad, sisaldades rohkem küllastumata (mono- ja polüküllastumata) rasvhappeid. Loomsete rasvadega kaasneb kolesterool, mis võib soodustada veresoonte lupjumist. Loomsed rasvad sisaldavad rohkem küllastunud rasvhappeid. Päevane rasvavajadus on 70 g, millest taimsed peavad moodustama vähemalt 30 g. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Need on suhkur (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos), tärklis, glükogeen (loomne tärklis), inuliin ja kiudained. Viimased ei ole organismi poolt omastatavad, kuid soodustavad toidu seedimist. Süsivesikute hulka loetakse ka polüoolid suhkrualkoholid või kunstlikud magusained (ksülitool, sorbitool, isomalt). Süsivesikute rikkad on teraviljasaadused,
annaabi.ee 
