terviserikkeid (kasvupeetust, ala- või ületoitlust või isegi surma . Toitumisteadlased on ühisel arvamusel, et kõige suurem kunst üldises elamise kunstis on toidu õige valik. Normaalne kehakaal ja hea enesetunne on kriteeriumiks inimese enda jaoks sellises kunstis . Tasakaalustatud toitumise korral saab organism kõik vajaliku elutegevuseks ja kasvamiseks. Kõige rohkem energiat annavad sahhariidi- (süsivesiku-) ja eriti rasvarohked toiduained, mida organism omastab aeglasemalt. 10-aastane laps vajab päevas u 2000 kalorit. Lihasmassi moodustamiseks on vaja süüa valgurikkaid toiduaineid liha, kala, muna, pähkleid ja teraviljasaadusi. Vitamiinidest oleneb haigustele vastupanuvõime. Nende vähesus või puudumine tekitab avitaminoosi. Vesi aitab toidul lahustuda ja seedida. Inimese toit peab sisaldama ka 4
13 säilitusaineid ehk toodetakse veidi vähem ebatervislikke tooteid, et oma klientide tervist enam säilitada. (Talpau jt 2011) Peamine põhjus, miks McDonald's ei saa kliendikeskseks ettevõtteks, on see, et nad pakuvad ebatervislikku toitu. Tekib vastuolu, sest ettevõte, kes peab klienti oma tähtsaimaks varaks, ei saa pakkuda neile ebatervislikku toitu. Teada on, et McDonald'si tooted on säilitusaine- ning rasvarohked. Ülekaalulisus on arenenud riikides väga suur probleem, sest see kõrgendab südamehaiguste ning infarkti riski. Joonis 5. McDonald'si aktsiahinna tõus 2002-2011 (MCD) Allikas: Morningstar (Morningstar 2012) Hetkel on McDonald'si strateegia vaid pooleldi kliendikeskne, kuid kasumid suurenevad iga aastaga ning nagu diagrammilt näha (vt Joonis 5) on ka McDonald'si aktsiahind tõusnud väga jõudsalt. Aktsiahind on 2003. aasta veebruarist kuni 10. jaanuarini 2012
rasvumine. Selle peamine põhjustaja on eeskätt väär toitumine ja väheliikuv eluviis. Et valgud annavad ühe grammi kohta sama palju energiat kui süsivesikud ja organismis märkimisväärseid valgutagavarasid (aminohapete tagavarasid) ei hoita, siis tarbides ülemäära valke, muudetakse teiste toitainete piisava tarbimise puhul ka üleliigsed aminohapped rasvadeks. Lisaks on valgurikkad toidud 25 tihti varjatult rasvarohked. Tihti arvatakse, et sportlased võivad tarbida tavapärasest rohkem valke lihasmassi ja jõunäitajate suurendamiseks. Sellepärast tarbivad paljud sportlased suurtes kogustes valke, mis moodustavad kuni 30% päevasest toiduenergiast. Paraku ei paranda selline toitumisviis tulemusi, see võib pigem mõjuda sportlase tervislikule seisundile hoopis kahjulikult (Kergejõustiku Arenduskeskus, 2006). Jõutud on siiski tõdemuseni, et inimese valguvajadus
annaabi.ee 
