Rasvade protsent ei tohi aga langeda alla 20-25 %, sest siis võib muutuda raskendatuks nõutava koguse asendamatute rasvhapete ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Hea tervise huvides ei tule toidus sisalduvaid ja toiduvalmistamisel kasutatavaid rasvu vältida, küll aga tuleb valida, milliseid eelistada ja tarbida neid mõõdukalt. Rasvad kuuluvad põhitoitainete hulka. Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu. Rasvapuudus vähendab organismi vastupanuvõimet nakkushaiguste ja külma suhtes.Rasvas lahustuvad mitmed vitamiinid (A;E;D-vitamiin). Nende vitamiinide omastamine oleneb suurel määral toidu rasvasisaldusest. Rasvad on mitmete bioloogiliselt aktiivsete ainete (letsitiin, F-vitamiin) allikaks.Inimorganismi rasvavarud on küllalt suured. 70 kg inimeses on 12 kg rasva. Organismis tekib rasv ka süsivesikutest ja valgust. Eesti elanike toit on sageli rasvarikas
, vähe aga puu- ja juurviljades. Rasvas lahustuvad mitmed vitamiinid. Nende vitamiinide omastamine oleneb suurel määral toidu rasvasisaldusest. Rasvad on mitmete bioloogiliselt aktiivsete ainete allikaks. Rasval on ka kaitseülesanne, kaitstes eeskätt neerusid ning hoides neid kindlas asendis. Rasvad aeglustavad mao tühjenemist, tekitades pikemaks ajaks täiskõhutunde. Liiga rasvaste toitude söömine põhjustab südame- ja veresoonkonna haiguseid, näiteks veresoonte lubjastumist. Rasvapuudus jällegi vähendab organismi vastupanuvõimet nakkushaiguste ja külma suhtes. Rasvadel on minu elus väga tähtis osa. Rasvadel on tähtsad ülesanded ja funkstioonid organismis. Rasvad on meie organismile sama tähtsad kui valgud või süsivesikud. Nagu ka valkude või süsivesikute liigne tarbimine, võib ka liigne rasvade tarvimine meie organismile probleeme tekitada(nt. erinevad haigused, ülekaalulisus jne.). Eestlaste toit on sageli rasvarikas
Rasvad Rasvad kuuluvad põhitoitainete hulka. Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu. Rasvapuudus vähendab organismi vastupanuvõimet nakkushaiguste ja külma suhtes. Energiaväärtuselt ületavad nad süsivesikuid ja valke üle kahe korra. 1kg rasva annab 9,3 kilokalorit. Rasvas lahustuvad mitmed vitamiinid (A;E;D-vitamiin). Nende vitamiinide omastamine oleneb suurel määral toidu rasvasisaldusest. Rasvad on mitmete bioloogiliselt aktiivsete ainete (letsitiin, F-vitamiin) allikaks. Inimorganismi rasvavarud on küllalt suured. 70 kg inimeses on 12 kg rasva.
Järgmine süsinikuühendi rühm on rasvad. Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu ega märgu. Rasvad on nii loomse kui ka taimse päritoluga toidu tähtsad koostisosad. Loomsed rasvad on enamasti tahked, väljaarvatud hõlge-ja vaalarasv ja taimsed enamasti vedelad(taimeõlid). Rasvad kuuluvad põhitoitainete hulka. Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu. Rasvapuudus vähendab organismi vastupanuvõimet nakkushaiguste ja külma suhtes. Energiaväärtuselt ületavad nad süsivesikuid ja valke üle kahe korra. 1kg rasva annab 9,3 kilokalorit. Rasvas lahustuvad mitmed vitamiinid (A;E;D-vitamiin). Nende vitamiinide omastamine oleneb suurel määral toidu rasvasisaldusest. Rasvad lagunevad seedimisel rasvhapeteks ja glütserooliks. Rasvade puhul omab suuremat praktilist tähtsust leeliseline hüdrolüüs, mille tulemusena tekib rasvhappe sool - seep.
NB! See arv peegeldab süsivesikute täielikult omastatavat kogust. Toidus on alati tselluloosi ja teisi süsivesikuid, mida inimene ei omasta ning reaalne söödav kogus peab olema suurem. Seevastu inimene, kelle toidu energeetiline väärtus on 3000 kcal, peaks ööpäevas tarbima umbes 450 g süsivesikuid (vajatav 60% kaloreid peab olema tagatud). Rasvad Rasvad kuuluvad põhitoitainete hulka. Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu. Rasvapuudus vähendab organismi vastupanuvõimet nakkushaiguste ja külma suhtes. Energiaväärtuselt ületavad nad süsivesikuid ja valke üle kahe korra. 1kg rasva annab 9,3 kilokalorit. Rasvas lahustuvad mitmed vitamiinid (A;E;D-vitamiin). Nende vitamiinide omastamine oleneb suurel määral toidu rasvasisaldusest. Rasvad on mitmete bioloogiliselt aktiivsete ainete (letsitiin, F-vitamiin) allikaks. Inimorganismi rasvavarud on küllalt suured. 70 kg inimeses on 12 kg rasva. Organismis tekib
Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. Kala ja muna osakaal valguallikana on väike, sest neid süüakse vähem. 29 12.2 Rasvad Rasvad kuuluvad põhitoitainete hulka. Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu. Rasvapuudus vähendab organismi vastupanuvõimet nakkushaiguste ja külma suhtes. Energiaväärtuselt ületavad nad süsivesikuid ja valke üle kahe korra. 1kg rasva annab 9,3 kilokalorit. Rasvas lahustuvad mitmed vitamiinid (A;E;D-vitamiin). Nende vitamiinide omastamine oleneb suurel määral toidu rasvasisaldusest. Rasvad on mitmete bioloogiliselt aktiivsete ainete (letsitiin, F- vitamiin) allikaks. Inimorganismi rasvavarud on küllalt suured. 70 kg inimeses on 12 kg rasva. Organismis tekib rasv ka
annaabi.ee 
