identne originaalile ( seda mõjutab paber, värvid ja punktikasv ). Mõned trükikojad ja kirjastused nõuavad enne tööle hakkamist kliendi poolt kinnitatud proovitrükki, mis kindlustab ühtse arusaama ja väldib hilisemaid pretensioone. Mõned proovitrükised tehtakse Jugatrükis. Mis tegelikult pole eriti mõistlik, kuna jugatrüki värvid on veebaasil ja ei vasta üldse samadele toonidele, mis on trükimasinates. Jama on ka ekraanidega, neil pole rastreid ja eraldusvõime on teine. 8. Paberi ja värvide tehnoloogilised eripärad Paber paberit on erinevat sorti, alustades sellest, et paber on tehtud erinevatest toormaterjalidest ja lõpetades sellega, et erinevatel paberitel on erinev grammkaal. Sinna vahele jäävad valgesusastmed, formaadid, kaetus, pilvisus, prügisus, tõmbetugevus, paksus jne. Värvid On veebaasil ja lahtustibaasi värve. Lisaks sellele kuivavad värvid erinevalt
arv, värvilahus sõltub sellest, mitme värviga trükki soovitakse teha (võimalusi 1-8)). 79. Millised vead võivad esineda trükiprotsessis? 80. Kuidas jaotatakse trükitehnoloogias kasutatavad värve, milles seisneb nende erinevus Protsessvärvid-värviline kujutis saadakse nelja värvitäpi-tsiani, magenta, kollase ja musta-segunemise paberil (CMYK). Potivärvid-värv segatakse potis valmis ja trükitase siis. 81. Milliseid rastreid kasutatakse trükitehnoloogias? Värvuste (erinevate toonide) saamiseks kasutatakse rastreid: punktraster/konventsionaalne raster (peamiselt ellips); joonraster; diffusioonraster/stohhastiline raster. 82. Kuidas näeb välja Eesti põhikaardi tehnoloogiline skeem? Aerofoto-Ortofoto Stereokaart->Välitööd->1:10000 digitaalne põhikaart->reljeefi digimine,
plaadifailide genereerimiseks RIP-i nimetada ka tõlkijaks, mis kujundusfaili printerile arusaadavaks tõlgib. Kui kujundusfailis on vigu või on kasutatud RIP-i jaoks liiga keerulisi võtteid, võib rasterdamine mitte õnnestuda või tekkida vigane rasterkujutis. 39. Erinevaid rastritüübid Rastripindade erinevad heledusastmed saavutatakse, muutes rastripunkti suurust, kuju või rastripunktide sagedust. Peamiselt kasutatakse kahte tüüpi rastreid, mida nimetatakse AM (Amplitude Modulation) ja FM (Frequency Modulation) rastriteks. AM rastri ehk amplituudmodulatsioonrastri puhul on rastripunktiridade kaugus üksteisest alati sama, kuid muutub punktide suurus. Heledama värvitooni puhul on rastripunktid väiksemad ning ilma värvita pinnad suuremad, tumedama värvitooni puhul on rastripunktid suuremad ja värvita pinda on vähem. AM rastrit nimetatakse ka tavaliseks e
Protsessvärvid - värviline kujutis saadakse nelja värvitäpi - tsüaani, magenta, kollase ja musta - segunemisel paberil. CMYK (cyan, magenta, yellow, black). CMYK värvidega trükkimiseks tehakse värvilahutus Potivärvid värv segatakse potis valmis ja trükitakse siis Võimalik on kasutada kuni 8 erinevat värvi. o Iga värvi jaoks erinev trükiplaat o Iga trükiplaat eraldi trumlis. 81. Milliseid rastreid kasutatakse trükitehnoloogias? Iga värv kujutatakse must-valge mustriga, mida trükitehnoloogias kutsutakse RASTRIKS Eristatakse: toonraster e. punktraster e konventsionaalne raster peamiselt ellips joonraster pooltoonraster e. diffusioonraster e. stohhastiline raster Rastri väärtust väljendatakse: punktrastril %-s, joonrastril lpi (line per inch). Väärtus näitab, kui suure ala must täpp või joon katab: 0% - valge, 100% - täistoon
annaabi.ee 
