protsendi. Protsentuaalne erinevus on 3,7 %. 9. Leidke, kui suur on valgla (km²). Selgitage, kuidas te tulemuse saite. Valgla suuruse leidsin pikslite järgi. Ühele pikslile vastab 1m². 1 km² on 1000 000 m2. Valgla suuruseks sain 8,92 km2. 10. Selgitage, miks oli tarvis rasterpilt registreerida ning mille alusel te seda tegite? Kuidas teil pildi registreerimine enda arvates õnnestus? Rasterpilt oli vaja registreerida, et pilt õigesse kohta saada. Rasterpilti registreerisin kindelpunktide järgi. Mul läks rasterpildi registreerimine päris hästi, kuna kõik oli juba varem õpitud. 11. Selgitage, milline on erinevus raster- ja vektorandmete vahel ja millist rolli mängivad koordinaadid ja projektsioonid. Vektorandmed on punktid, jooned, polügonid, kuid rasterandmed on ruudukujulised pikslikesed. Rasterandmetel on ühe kaardikihi pikslid ühesuurused ja sama kujuga, kuid
1. Milleks oli tarvis taimkatte punktide faili? Taimkatte punktide faili on vaja selleks, et registreerida rasterpilti. 2. Mis on pildi registreerimine? Milleks seda tarvis on? Kuna rasterkaart on tavaliselt skaneeritud pilt siis sellel puuduvad koordinaadid. Pildile koordinaatide andmist nimetatakse pildi registreerimiseks. Pildi registreerimisega antakse talle kindel suurus ja asukoht. 3. Millise päringuga valiksite te välja kihilt TaimkateAV kõik nõgesed ja seaohakad (vastav väärtus asub veerus “Taimkate”), mille pindala (vastav väärtus asub
päringuid, et saada lisateavet vastava koha või objekti kohta. Lisaks saab arvutikaardi suurendada või vähendada. Paberkaardile ilmuvad muutused hilinemisega. Arvutikaart võimaldab kohe näha seda, mis maailmas toimub. Arvutikaartidest saab luua kartograafilise animatsiooni. Arvutikaart võimaldab igal kasutajal vastavalt maitsele ja vajadustele valmistada oma kaart. Lisaks võib arvutikaardi andmeid kopeerida tuhandeid korda, ilma et kvaliteet kannataks. RASTERPILTI (JA RASTERKAARTI) ON KUJUNDLIKULT VÕRRELDUD AKVARELLMAALIGA, VEKTORKAARTI AGA PLIIATSIJOONISEGA. MIDA TAHETAKSE SELLE VÕRDLUSEGA ESILE TUUA? Rasterkaart on kuvaril olev arvutikaart. Kui seda piisavalt suurendada on näha, et see koosneb suurest hulgast väikestest ruudukujulistest pildielementidest ehk pikslitest. Vektorkaardil tähistatakse objekte punktide, joonte ja pindadega. MILLISEID VÕIMALUSI AVAB JA MILLISEID OHTE KÄTKEB INFOSÜSTEEMIDE ÜHA SUUREM OMAVAHELINE SEOTUS?
(Interlacing), tänu millele on võimalik taastada kogu pilt, kuid väiksema lahutusvõimega. Seda võimalust kasutatakse laialdaselt internetis. Alguses näete pilti robustselt, kuid uute andmete saabumisega pildi kvaliteet paraneb. GIFis võib ühe või rohkem värve deklareerida läbipaistvaks, siis ei ole neid interneti brauseriga ja mõne teise programmiga näha. Läbipaistvus tagatakse lisa Alfa-kanaliga, mida salvestatakse koos failiga. GIF-fail võib sisaldada ka mitut rasterpilti, mida brauser laeb alla ükshaaval, failis määratud sagedusega. Sellist faili nimetatakse GIF- animatsiooniks. GIFi põhipiirang seisneb selles, et kujutist saab salvestada ainult 256 värvi režiimis. PNG (Portable Network Graphics) PNG on hiljuti väljatöötatud formaat, mis peab asendama GIFi. Kasutab kadudeta pakkimist. Värvi sügavus võib olla suvaline kuni 48 bitti, kasutusel on Interlacing, mitte ainult ridade, vaid ka veergudega, toetab sujuva üleminekuga läbipaistvust
annaabi.ee 
