rahvad/indiviidid oleksid vaimsetelt ja ühiskondlikelt omadustelt võimekamad kui lühipealised. Krahv Gobineau jutlustas üldise ühiskondliku degeneratsiooni teooriat. Idee seisnes selles, et (lähtudes vaimsete omaduste ja kehaliste tunnuste koospärandumise teooriast) erineval tasemel rasside segunemisel, asjasse puutuvate vaimsed võimed ei seguneks, teisisõnu kõrgema rassi tunnuseid ei suuda tekkinud madalam vorm edasi kanda. Euroopa rassimi jaoks peamiseks kuriteoks saavad seega segaabielud rasside vahel. Segarassideks peeti nii prantslasi kui juute. Naiste väiksema aju tõttu peetakse, et neil on konkurents sigimis- ja mõtlemisorganite vahel. Kui meeste puhul eelistati säästa aju (siit nt omaaegsed teooriad ,,onanismuse" eluohtlikkusest), siis naiste puhul peeti loomulikuks, et nemad hoiavad kokku mõtlemisorgani arvelt ning fertiilsuse huvides.
· prantsuse koolkonnad ei saanud koolera tuvastamisega hakkama, sest otsisid kooleratekitajaid loomade verest, mitte veest 8. SEMINAR Rassismi (arsti)teaduslikud alused, arstide panus probleemide tekitamisse (vt edaspidi ka peatükid eugeenikast ja natsimeditsiinist) Rassism on inimkonna jaotamine erinevateks, eri arengu-/ühiskondlikul, kultuurilisel tasemel olevateks rassideks. Evolutsiooniteooria (19. sajandil) pani rassimi oma aja teaduskonteksti inimene on ahvist arenenud, kusjuures mõned inimtüübid oleksid mööda Olemise Ahelat justkui rohkem liikunud. Antropoloogiateadusega seoses käsitleb konstitutsiooni teemat eesti keeles Valdar Parve. Lähtudes K. Jaspersist, kirjutab ta, et konstitutsiooni mõiste hõlmab morfoloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised seosed. Parve toob esile ka konstitutsiooniõpetuse laiema käsitluse, mille kohaselt mõistetaks "konstitutsioonina inimeste
mis näitavad teaduse ja meditsiini arengu tumedamat poolt. Nn Uusaja käigus, mil hakkasid tekkima valgustusideed, demokraatia ideoloogia, liberalism ja kiiresti arenema tänapäeva teadus, hakkasid pead tõstma kõikvõimalikud seni allasurutud rühmad. Olukorra stabiilsuse hoidmisel ei saanud enam vanadele võtetele toetuda. Nüüd tuli appi teadus, asudes kaitsma seni kehtivaid väärtushinnanguid. Loodi TEADUSLIKU rassimi, antisemitismi jms teooriad. Need on väga palju mõjutanud ka arstiteaduse ajalugu. RASSISM Enamus kaasaegseid ühiskondlikke süsteeme on patriarhaalsed, samuti on levinud umbusk võõraste suhtes. Kaugemas ajaloos ei olnud selliste, eelarvamustel põhinevate, samas ühiskonda stabiilsena hoidvate, ideoloogiate püstitamiseks vaja teaduslikke teooriaid. Piisas legendidest (nn Pärispatt ristiusus), vms ,,meie-nemad" vastandumist kindlustavast folkloorist.
annaabi.ee 
