sest metall paisub kuumenedes tunduvalt rohkem kui tellised. Kuumenemisel terassillus pikeneb, mis võib lõhkuda ahju 9. Küttekolde müüritisse hiljem avasid ei või raiuda! 10.Üks käsi on töökäsi ja teine on puhas käsi. Potsepatööde kasutatakse järgmisi mörte: 1. Harilikest tellistest kapottvoodriga ahjude/pliitide ladumiseks kasutatakse savimörti ehk ahjusavi 2. Rasksulavate ja tulekindlate telliste ladumiseks kolletes kasutatakse rasksulavat savi, koos liiva või samoti pulbriga. Puidu ja turbapriketiga köetavatel ahjudel võib koldesamottvoodri laduda ka Korstnate ja hoonete seintes asuvate suitsu- ja ventilatsioonilõõride ladumiseks kasutame müüri- või segamörti 3. Pealpool katust asuvate korstna otsa (pitsi) kasutamine suure tsemendisisaldusega segamörti või tsementmörti Üldnõuded ahjudele Ahjude ehitamisel püütakse rahuldada ühekorraga järgmisi nõudeid:
rüükalad (joonis 8). Neil mitme meetri pikkustel hiiglastel paksenes nahk enam kui sentimeetri paksuseks pead ja keha esipoolt kaitsvaks rüüks. Rüükalad toitusid peamiselt taimedest ja molluskitest, siis teised samal ajal elanud kalad, näiteks haid ja hailaadsed kohanesid röövpüügile. Devoni kihtidega on seotud suured naftamaardlad USA-s, Tatari, boksiidimaardlad Uuralis, paljud rauamaagi ning soolade leiukohad. Eesti devoni settekivimitest kaevandatakse klaasliiva (Piusa) ja rasksulavat savi (Joosu) (I. Arold, 1987). 2.5 Karbon Karbon ehk kivisöeajastu oli Paleosoikumi viies, eelviimane ajastu; algas 354 miljonit aastat tagasi ja lõppes 292 miljonit aastat tagasi; järgnes Devonile ja eelnes Permile. Karbonis hakkasid ürgmandrid Eurameerika ja Gondwana teineteisele lähenema, kokkupõrke tulemusel moodustusid nende servaaladel mäestikud (Hertsüünia kurrutus). Valdavalt oli kliima soe ja niiske, mis soodustas taimestiku arenemist ja kivisöelademete tekkimist.
6 kuna temast sôltuvad oluliselt kermiste omadused. Seepärast esitatakse sideainele rida kindlaid eeltingimusi: 1. Rasksulav keemiline ühend (karbiid, karbonitriid, boriid) ja sideaine peavad moodustama kahefaasilise struktuuri. 2. Rasksulav ühend peab osaliselt lahustuma sideaines, kuid sideaine ei tohi lahustuda temas ega moodustada tema baasil tardlahuseid vôi keemilisi ühendeid. 3. Sideaine peab vedelas olekus hästi märgama rasksulavat ühendit, et tagada vedela metalli valgumine terade vahele. 4. Sideaines lahustunud rasksulav ühend ei tohi moodustada tema baasil intermetalliide ega keemilisi ühendeid. 5. Sideaine peab olema suure voolavuspiiriga nii normaal kui ka kôrgetel temperatuuridel. Kôige paremini vastab eeltoodud nôuetele sideainena Fe grupi metallid - koobalt (WC baasil kermistele) ja nikkel (TiC ja Cr3C2 baasil kermistele) ning Fe - TiC sulameile
annaabi.ee 
