- bioloogiline muda: biopuhastusprotsessis tekkiv muda; - segamuda: mehaaniline ja/või bioloogilis-keemilise muda segu; - settekaevu (septiku) muda: settekaevudes tekkiv muda, käsitletakse tavaliselt koos muu mudaga. Liigmuda võib anaeroobselt kääritada (maht väh. 30-50 %) võrra, tekib lõhnavaba ning termofiilse töötlemisel ka patogeenidevaba muda ning kõrvalproduktina metaan) mida võib põletada Toitainesisalduse kas.põllumajanduses ja haljastuses väetisena, takistab muda raskmetallisisaldus. * tihendamine- väh.veesisaldust tahke aine 2-3 kordse mahuni. Ümmargused settebasseinid, aeglaselt pöörlev segamisseadmega. Flotatsiooni kasutatakse harva * stabiliseerimine -orgaanilise aine lagunemisprotsessi peatamine või lõpuleviimine, et hõlbustada järgnevat muda käitlust ning kasutamist, hüg. omaduste parandamine ning lõhna kaotamine. Muda on veel voolav (tahk aine sis 5%) stabiliseerimine lubja abil- Lubja segamisel tõuseb pH 11,0-ni, viibeaeg 2 nädalat. Mikroobid
· settekaevu (septiku) muda: settekaevudes tekkiv muda, käsitletakse tavaliselt koos muu mudaga. Käitlemata (toor)muda on välimuselt kõrge reostusega (kontsentreeritud) reovee sarnane. Selle veesisaldus on vähemalt 95 %. Muda võib sisaldada erineval määral toitaineid ja raskmetalle. Osa neist aineist on kasulikud väetisained või mikroelemendid, osa aga keskkonnaohtlikud mürgid. Toitainesisalduse tõttu on muda kasutatud põllumajanduses või haljastuses väetisena. Muda raskmetallisisaldus võib teatud juhtudel sellist kasutamist piirata. Eesti keskkonnaministri määrusega (2004. aastal) on kehtestatud piirangud reoveesette kasutamisel põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel ja metsakasvatuses. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses (näiteks prügilas) ladustamiseks. Muda veesisaldus on liiga suur, ta sisaldab patogeenseid mikroorganisme ja levitab ebameeldivat haisu. Neid puudusi vähendatakse või kõrvaldatakse muda käitlemisega
Üldlevinud on keemiline konditsioneerimine. Tuntumateks kemikaalideks on raudkloriid ja lubi, kuid kaasajal kasutatakse peamiselt orgaanilisi polümeere. Need jagunevad kationiitseteks, anioniitseteks voi mitteioniitseteks. Muda saab konditsioneerida ka füüsikalisel teel külmutades või kuumutades. Üldreeglina konditsioneeritakse muda enne tahendamist. Peale muda käitlust veetakse see välja kasutamiseks väetisena. Raskmetallisisaldus siiski piirab kasutusviise ja talupidajad suhtuvad mudaväetisesse mõnikord kahtlevalt. Muda kasutatakse väetisena ka haljastuses. Ülejääk viiakse prügilasse. Muda võib ka põletada, kuid selleks peab kuivainesisaldus olema üle 40 %, et ta põleks ilma lisakütuseta. 10. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Biofiltreid kasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmuda puhastisse.
Sellise muda veesisaldust on raske vähendada ilma muda konditsioneerimiseta. Üldlevinud on keemiline konditsioneerimine, kus mikroobide ümber koondunud geelitaoline struktuur rikutakse kemikaalide abil. Tuntumateks kemikaalideks on raudkloriid ja lubi, kuid kaasajal kasutatakse peamiselt orgaanilisi polümeere. Üldreeglina konditsioneeritakse muda enne tahendamist. Peale muda käitlust veetakse see välja kasutamiseks väetisena. Selleks võib muda laotada põldudele. Raskmetallisisaldus siiski piirab seda kasutusviisi ja talupidajad suhtuvad mudaväetisesse mõnikord kahtlevalt. Teine võimalik variant on muda kasutamine väetisena haljastuses. Kompostitud muda on selleks otstarbeks edukalt kasutatud. Ülejääk viiakse prügilasse, kus võib tekkida probleeme filtratsiooniveega. Muda võib ka põletada, kuid selleks peab kuivainesisaldus olema üle 40 %, et ta põleks ilma lisakütuseta. Põletamisel moodustub tuhk, mida on 15- 30 % esialgse st kuivaine kogusest
annaabi.ee 
