Frank , lähtus tõugude päritolus ja geograafiliselt levikust, jaotas tõud kaheks: 1. idamaised (equus caballus orientalis) türgi, iraan, iraak, jne. Tuntum on araabia täisvereline hobune.Aluseks tänapäeva kiirushobustele. 2. läänemaised (e.c. ...) need lääne-euroopa piirkonnad, kus sagedasti sajab vihma ja hobused on koheva konstitutsiooniga, suure ja koheva konstitutsiooniga, luustik tugev, läänemaised on alusteks tänapäeva raskeveohobustele. Ardenn. Ewart jaotas ühesuguste ökoloogiliste tunnuste kaudu, mis on kujunenud keskkonna toimel, mitmesugustes piirkondades loodusliku valiku teel ühest liigist. Ta vaatas just pead, ja kasutas Nehringi indeksit. S.t kolju pikkus jagatud kolju laiusega. Tema jagas kolmeks: 1. stepihobune jämeda luuline, iseloomult flegmaatiline ja tal on toores konstitutsioon. Otsmik on kitsas. Kolju indeks 240-260. Näokolju osa on tugevamini arenenud kui ajuosa. Pea ja ninamiku
· Lihastik on väiksemahuline, rasv- ja lihaskude vähe arenenud. · Luustik on peen, kuid tugev. Siia kuuluvad enamik piimaveiste, kiirushobuste ja jahikoerte tõuge. Kohev konstitutsioon · Silmapaistvalt on arenenud lihas- ning nahaalune rasv- ja sidekude. · Väliskujult on loom lopsakate kehavormidega. · Nahk on paks ja kaetud tiheda villataolise karvastikuga. · Luustik on enamasti jäme. Kohev konstitutsioon on omane eri loomaliikide lihatõugudele ja raskeveohobustele Toores konstitutsioon Toorus väljendub luustiku massiivsuses. Pea on massiivne, lihastik on küllalt mahukas.Iseloomult on küllalt rahulikud ja aeglase reageeringuga. 24. loomade siseehitus ehk interjöör Nahk katab ja kaitseb organismi: · väliselt karvastiku tihedus, pikkus ja karva jämedus, · on seoses naha paksuse ja struktuuriga. · Mikrostruktuuri iseloomustab kollageenkimpude asetus ja läbimõõt. · Higi- ja rasunäärmete tihedus ja tegevpinna suurus,
vanemaid meenutav kuju; hinnatakse pea pikkust, laiust, kuju, suurust ja profiili kael- hinnatakse pikkust, paksust ja ülaserva sirgust, nahapaksust mõõdetakse kaelavoldilt, kiirushobustel ja piimalehmadel tähtsaks tasakaalu säilitavaks kehaosaks turi- paikneb esimeste rinnalülide ogajätkete ja abaluukõhrete piirkonnas, kiirushobustele ja piimalehmadele tüüpiline kitsas ja kõrge turi, raskeveohobustele ja lihaveistele aga lai ja lihaseline. selg- turja ja lande vaheline ala. iseloomulik on seljajoone sigus, selja laius ja ühtlane liitumine turja või landega. lanne ehk nimme- ühendab selga ja laudjat, lihaloomadel on landeosa hea lihastiku asupaik. õlgmik- on aba- ja õlavarreluule toetuv osa. loomaliikuvusele jalihakoe ladestumisele tähtis piirkond, luude omavaheline nurk väga erinev, nõrgem lihastus on tüüpiline piimaveistele ja kiirushobustele. lihasigadel, -veistel