metallide tootmiseks. Näiteks pole hõõglambi jaoks volframit võimalik saada karbotermiliselt, sest tekkiks ülikõva ja tehnikas laialdaselt kasutatav volframkarbiid WC, temast tehakse puuride otsi jmt, kuid hõõglampi ta ei sobi. Vesiniku abil saab puhta volframi WO3 + 3 H2 = W + 3 H2O Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia,...) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Arusaadavalt on meetod kallis. Sobib raskestisulavate metallide tootmiseks. Puhast kroomi toodetakse aluminotermiliselt 2 Al + Cr2O3 = 2 Cr + Al2O3 legeeritud teraste valmistamiseks vajalikku ferrokroomi toodetakse, aga karbotermiliselt FeO*Cr2O3 + 4 C = 4 CO + Fe + 2 Cr 2. Hüdrometallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena.
karbotermiliselt, sest tekkiks ülikõva ja tehnikas laialdaselt kasutatav volframkarbiid WC, temast tehakse puuride otsi jmt, kuid hõõglampi ta ei sobi. Vesiniku abil saab puhta volframi WO3 + 3 H2 = W + 3 H2O Ka vesinik võib mõnedes metallides ( näiteks Ni ) lahustuda, muutes nad hapraks. Aktiivseid metalle ei saa, ka vesiniku abil toota Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia,...) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Arusaadavalt on meetod kallis. Sobib raskestisulavate metallide tootmiseks. Puhast kroomi toodetakse aluminotermiliselt 2 Al + Cr2O3 = 2 Cr + Al2O3 legeeritud teraste valmistamiseks vajalikku ferrokroomi toodetakse, aga karbotermiliselt FeO*Cr2O3 + 4 C = 4 CO + Fe + 2 Cr Ei sobi, kui sulad metallid omavahel segunevad. · Hüdrometallurgia metalle toodetakse mingitest lahustest ( mitte tingimata vesilahustest) ja temperatuur on arusaadavatel põhjustel mõõdukas. Toodetakse
otsi jmt, kuid hõõglampi ta ei sobi. Vesiniku abil saab puhta volframi WO3 + 3 H2 = W + 3 H2O Ka vesinik võib mõnedes metallides ( näiteks Ni ) lahustuda, muutes nad hapraks. Aktiivseid metalle ei saa, ka vesiniku abil toota 4 Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia,...) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Arusaadavalt on meetod kallis. Sobib raskestisulavate metallide tootmiseks. Puhast kroomi toodetakse aluminotermiliselt 2 Al + Cr2O3 = 2 Cr + Al2O3 legeeritud teraste valmistamiseks vajalikku ferrokroomi toodetakse, aga karbotermiliselt FeO*Cr2O3 + 4 C = 4 CO + Fe + 2 Cr Ei sobi, kui sulad metallid omavahel segunevad. · Hüdrometallurgia metalle toodetakse lahustest ( mitte tingimata vesilahustest) ja temperatuur on arusaadavatel põhjustel mõõdukas. Toodetakse mitmeid haruldasi
otsi jms. Hõõglampi ta ei sobi. Vesiniku abil saab puhta volframi WO 3 + 3 H2 = W + 3 H2O. 6 Vesinik võib ka mõnedes metallides lahustuda, muutes nad hapraks. Näiteks niklis. Aktiivseid metalle ei saa ka vesiniku abil toota. 3.3 Metallotermia, Aluminotermia... Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia jne.) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Nagu näha on see meetod kallis. See sobib raskestisulavate metallide tootmiseks. Puhast kroomi toodetakse aluminotermiliselt 2 Al + Cr2O3 = 2 Cr + Al2O3 legeeritud teraste valmistamiseks vajalikku ferrokroomi toodetakse, aga karbotermiliselt FeO*Cr2O3 + 4 C = 4 CO + Fe + 2 Cr. Ei sobi, kui sulanud metallid omavahel segunevad. Redutseerimist alumiiniumiga nimetatakse aluminotermiaks. Selles reaktsioonis eraldub palju soojust. Üles paiskub kõrge tulesammas ja kogu protsess toimub mõne hetkega. Aluminotermiliselt saadakse näiteks kroomi:
WC, temast tehakse puuride otsi jmt, kuid hõõglampi ta ei sobi. Vesiniku abil saab puhta volframi WO3 + 3 H2 = W + 3 H2O Ka vesinik võib mõnedes metallides ( näiteks Ni ) lahustuda, muutes nad hapraks. Aktiivseid metalle ei saa, ka vesiniku abil toota Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia,...) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Arusaadavalt on meetod kallis. Sobib raskestisulavate metallide tootmiseks. Puhast kroomi toodetakse aluminotermiliselt 2 Al + Cr2O3 = 2 Cr + Al2O3 legeeritud teraste valmistamiseks vajalikku ferrokroomi toodetakse, aga karbotermiliselt FeO*Cr2O3 + 4 C = 4 CO + Fe + 2 Cr Ei sobi, kui sulad metallid omavahel segunevad. Hüdrometallurgia metalle toodetakse mingitest lahustest ( mitte tingimata
....................................................................................................10 2 1. SISSEJUHATUS Mis asi on tehnokeraamika? Kuidas jaguneb tehnokeraamika? Millal ja kus see kasutusele võeti ja millega tegeleb tehnokeraamika? Tehnokeraamika all peetakse silmas raskestisulavate ühendite baasil saadud eriomadustega konstruktsioonmaterjale. Just selle alusel erinebki tehnokeraamika ehituskeraamikast. Ei toodeta mitte ehitusmaterjale ja toidunõusid vaid tööriistu jne. Tehnokeraamika kujunes välja kuskil 1930-ndatel aastatel Saksamaal. Seda tänu sellele, et püüti kasutada keraamikat terase puhastreimisel. Aga kuna keraamika oli väga väikese tugeva ja suure haprusega, sis ei kasutatud teda laiemalt.
Võib olla kas täis- või auktellis. Kasutatakse puhasvuukmüüritise ladumisel Vooderdustellis on mõeldud uute ja vanade hoonete vooderdamiseks. Kuuluvad auktelliste hulka. Nurktellis jaguneb kahte alaliiki: lõigatud nirgaga ja ümarnurgaga. Kasutatakse seinte nurkades ja kuuluvad viimistlustelliskivide hulka. Klombitud tellis üks külg ja ots on klombitud. Kasutatakse põhiliselt välisseinte viimistluseks. Ahjutellis kuulub raskestisulavate materjalide hulka. Kasutatakse ahjude, pliitide ja soemüüride sisemise lõõristiku ladumiseks. Korstnatellis võib olla täis- või auktellis. Kasutatakse suurte ümmarguste korstnate ladumiseks. Samott- tellis valmistatakse raskeltsulavast savist, millele on liiva asemel juurde lisatud ja põletatud jahvatatud savi. Kasutatakse küttekollete sisevoodri ladumiseks. Müüritise liigid Müüritisi liigitatakse viimistluse, materjalide, seinakonstruktsioonide ja keerukuse järgi.
tekkiks ülikõva ja tehnikas laialdaselt kasutatav volframkarbiid WC, temast tehakse puuride otsi jmt, kuid hõõglampi ta ei sobi. Vesiniku abil saab puhta volframi WO3 + 3 H2 = W + 3 H2O Ka vesinik võib mõnedes metallides ( näiteks Ni ) lahustuda, muutes nad hapraks. Aktiivseid metalle ei saa, ka vesiniku abil toota Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia,...) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Arusaadavalt on meetod kallis. Sobib raskestisulavate metallide tootmiseks. Puhast kroomi toodetakse aluminotermiliselt 2 Al + Cr2O3 = 2 Cr + Al2O3 legeeritud teraste valmistamiseks vajalikku ferrokroomi toodetakse, aga karbotermiliselt FeO*Cr2O3 + 4 C = 4 CO + Fe + 2 Cr Ei sobi, kui sulad metallid omavahel segunevad. Hüdrometallurgia metalle toodetakse mingitest lahustest ( mitte tingimata vesilahustest) ja temperatuur on arusaadavatel põhjustel mõõdukas. Toodetakse mitmeid haruldasi metalle , nagu kulda ( lahustiks on muide KCN
Nurktellised jagunevad kahte alaliiki lõigatud nurgaga ja ümarnurgaga. Mõeldud on nad seinte nurkadeks ja kuuluvad viimistlustelliste hulka. Mõõdud 250 x 120 x 65 mm. Pinnakujundus samad, mis viimistlustellistel. Klombitud tellistel on üks või kaks pinda klombitud. Nende kabariitmõõdud on 250 x 120 x 65 mm ja valmistatakse nad viimistlustellistest. Klombitud telliseid kasutatakse seinte välis- ja harvem sisepindade katteks. Ahjutellis on kuumakindlam, ta kuulub raskestisulavate materjalide hulka. Mõõdud 250 x 120 x 65, 250 x 100 x 50, 200 x 100 x 50 mm. Margid on neil madalamad ( 150, 125, 100, 75). Ahjutellist kasutatakse ahjude, pliitide ja soemüüride sisemuse ladumiseks. 5 Samott-tellis valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on liiva asemel juurde lisatud põletatud ja seejärel jahvatatud savi