Valitakse 2-4 käiku kergemaks ja 4-6 pidulikumaks lõunasöögiks. ÕHTUSÖÖK ROOTSI LAUAS Õhtusöök toimub Eestis tavaliselt alates kella 19.00 (pidulikud õhtusöögid alates 21.00). Õhtusöögi põhimõte on peaaegu sama, mis lõunasöögil. Kuid tavaliselt ei lülitata menüüsse suppe. Harva pakutakse järelroogi, neid asendab tihti kohv või tee ja selle juurde pakutavad kondiitritooted, just ja puuviljad. Õhtusöögimenüüsse ei võeta väga rasvaseid, samuti raskestiseeditavaid toite. Sobib hästi juust. Kindlasti on õhtusöögil puuvilju. TEENINDAJAD Teenindajad katavad laua enne eine algust. Täidavad või asendavad tühje serveerimisnõusid, korrastavad toidulauda eine ajal. Viivad ära kasutatud nõud, korrastavad söögilaudu. Hoolitsevad selle eest, et uut rooga võtma läinud külalise kasutatud nõus oleksid söögilaualt viidud enne tema naasmist. Koristavad toidulaua ja söögilauad pärast eine lõppu. 12 istekoha kohta vajatakse 1 teenindajat.
Treeningute või mängueelne söök peaks olema 3-4 tundi enne tegevuse algust, et maos ei oleks enam seedimata toitu. Toit peaks olema süsivesikuterikas. Kerge süsivesikuterikka "snäki" võib võtta ka min 1,5 tundi enne pingutuse algust (nt moosisai). Enne treeningut või mängu soovitatavalt mahl või tee joogiks, süüa võiks jogurtit või pudingut, moosisaia või pudingut ning kindlasti ka banaani. Ei soovitata hapusid ning magusaid jooke, samuti raskestiseeditavaid toite nagu näiteks praad, konserv, salatid, oad, herned, seened, kreemikook, rukkileib, piim, sokolaad. Mängu päeval peaks vältima vorsti, viineri, juustu, praetud kartuli ja pihvide söömise. Need toidud sisaldavad rohkesti rasva ja muid aineid, mis seeduvad liiga aeglaselt ning palju energiat kulub seedimisele. Organismi jaoks on tähtis sobiva vedelikutaseme säilitamine, et võistlusvalmidus ei alaneks. Üldiselt võiks jalgpallur
Õhtusöögimenüüde koostamine Õhtusöögi-menüüsse võetakse tavaliselt: eelroad, pearoad, järelroad, külmad ja kuumad joogid. Õhtusöögi-menüüd erinevad lõunasöögi-menüüdest. Õhtusöögimenüü erisused: tavaliselt ei pakuta õhtusöögimenüüdes suppe; väga harva pakutakse järelroogi; kui on rikkalikult külmi suupisteid, siis ei pakuta sooje roogi; ei pakuta väga rasvaseid ega raskestiseeditavaid toitejooke; sageli pakutakse puuvilju või värsket köögivilja. Toidu kogused on väiksemad kui lõunasöökide puhul. Igale sööjale arvestatakse 250-300 grammi toitu. 89 -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- KORDAMISEKS 1. Mille poolest erinevad õhtusöögimenüüd lõunasöögimenüüdest? ÜLESANNE 1
kuumad joogid. Õhtusöögimenüüde koostamisel kehtivad samad põhimõtted, mis 94 lõunasöögimenüüdegi koostamisel, toidu kogused on aga sageli väiksemad. Mõned erinevused võib siiski esile tuua: tavaliselt ei pakuta õhtusöögimenüüdes suppe väga harva pakutakse järelroogi rikkaliku külmade suupistete valiku puhul ei ole soojad road vajalikud, ei pakuta väga rasvaseid, samuti raskestiseeditavaid toite sageli pakutakse puuvilju või värsket köögivilja Menüü koostamisel arvestatakse igale sööjale toitu kokku 250 300g. Kui õhtusöök on päeva peamine eine (näiteks turismigrupi puhul), arvestatake lõunasöögi kogustega. Menüüde koostamine pidulikeks eineteks ja vastuvõttudeks Menüü koostamisel arvestatakse eelkõige vastuvõtu või peo korraldaja (kliendi) soove. Arvesse võetakse: vastuvõtu liik korraldamise aeg ja koht
annaabi.ee 
