Freesid 1,65 - - 12,0 0,5 0,1 0,6 - - Freesid 0,88 - - 4,40 6,50 1,9 5,0 - - Kõvasulamsaagide 0,60 - 0,80 0,51 - - - 0,12 0,05 korpused Kõvasulamid Kõvasulamite tähistatakse rahvusvaheliselt HM. Kõvasulamid kujutavad endast raskeltsulavaid, kõrgendatud kõvadusega kulumiskindlaid materjale. Kõvasulameid jaotatakse metallkeraamilisteks ja valatavateks. Valatavatest kõvasulamitest on kõige rohkem kasutusel stelliit. Stelliidi kasutamine on viimasel ajal järjest suurenenud. Stelliit koosneb 60% koobaldist, 30% kroomist ja 10% mitmetest lisanditest, millest põhiline on volfram. Stelliidil on suhteliselt väikene kõvadus HRC40...45, kuid see kõvadus säilub temperatuuril kuni 650º C.
laevaehituses, toiduainete- ja keemiatööstuse seadmeis ning meditsiinis Kasutamine: tinapaber, konservikarpide katmine, sulamid (kirurgiliste implantaatide valmistamiseks). (peam. joodised, babiidid). Tinasulam Kõvasulamid Kõvasulamid kujutavad endast raskeltsulavaid, Tinasulam sisaldab tavaliselt 85- 85-99% tina ja 1- 1-4% vaske, kõrgendatud kõvadusega kulumiskindlaid materjale. mis annab talle tugevust. Valatavatest kõvasulamitest on kõige rohkem kasutusel stelliit.
Suur temperatuurikindlus Hästi teritatavad Suur kõvadus ja sellest tulenevalt suur kulumiskindlus . Kasutamine : Töötemperatuur 600..650 ’ C Kiirlõiketerasest lõikeinstrumente kasutatakse kõvapuu liikide töötlemiseks , liimitud puidu töötlemisel Väiksed teras valmistatakse tervenisti kiirlõiketerasest Kasutatakse puurides freesides ja peitlites . Kõvasulamid Kõvasulamid ( ka kermised ) kujutavad endast raskeltsulavaid, kõrgemdatud kõvadusega kulumiskindlaid materjale, mis ei sisalda rauda Kõvasulamite tähisteks rahvusvaheliselt HM või HW Kõvasulameid jaotatakse kaheks : Metallkeraamilised kõvasulamid Valatavad kõvasulamid . Metallkeraamilised kõvasulamid Koosenvad enamasti kahest komponendist : Volframkarbiid ( WC) – suure kõvadusega ja kulumiskindlusega Koobaltist (Co) – seob sideainena volframkarbiidi kristallid ja annab
.13% Si. Magneesiumisulamid _ Magneesiumisulameid legeeritakse alumiiniumiga, tsingiga, mangaaniga ja tsirkooniumiga. Titaanisulamid _ Puhas titaan ja titaanisulamid on plastsed ning kergesti külmalt deformeeritavad; kuumsurvetöötlemisel tuleb aga kasutada toorikute kuumutamisel ahjudes kaitsekeskkonda (tavaliselt argoon). Samuti saab titaani keevitada ainult argooni keskkonnas. Tinasulam sisaldab tavaliselt 85-99% tina ja 1-4% vaske, mis annab talle tugevust. Kõvasulamid kujutavad endast raskeltsulavaid, kõrgendatud kõvadusega kulumiskindlaid materjale. _ Valatavatest kõvasulamitest on kõige rohkem kasutusel stelliit. _ Stelliit koosneb 60% koobaldist, 30% kroomist ja 10% mitmetest lisanditest, millest põhiline on volfram. Joodis on madala sulamistemperatuuriga metallisulam, mida kasutatakse metallide kokkujootmisel. Väärismetallide sulamid _ Puhtale väärismetallile lisatakse teisi metalle, et saada soovitavaid töötlemisomadusi, kõvadust ja värvitooni.
Suur haprus, väike kuumustugevus, halb lahustuvus Fe-grupi metallides ja nende halb märgumine TiC-ga takistab TiC baasil kôvasulamite laialdamist kasutamist. Neid omadusi saab muuta TiC legeerimisega teiste metallide vôi keemiliste ühenditega (karbiidide, boriidide ja nitriididega). Nii karbiidifaasi kui ka sideaine legeerimise eesmärk on muuta kôvasulami omadusi vajalikus suunas. Näiteks, titaankarbiidi legeerimiseks on vajalik kasutada raskeltsulavaid ühendid, mis moodustavad titaankarbiidiga tardlahuseid ja lahustuvad sideaines rohkem kui TiC. Legeerivate lisandite kogus peab olema, ühelt poolt, piisav, 46 et parandada koosmôju TiC ja sideaine vahel, kuid teiselt poolt, ei tohi sideaine muutuda hapraks. TiC-NiMo ja TiCN-NiMo kermiste koostis ja omadused Tabel 1.4
annaabi.ee 
