Hulgaliselt haavatuid Vabadussõja võidu põhjused Venemaa kodusõda punaste ja valgete vahel Välisabi • Soome ja Taani vabatahtlikud • Inglaste laevastik • Vene valged Eesti väejuhtide hea strateegia • soomusrongid Eesti sõdurite vaprus Eestlaste relvastus Relva nimetus Tsaariarme Välisriikidelt Sõjasaak KOKKU e ladudest Raskekuulipildujaid 108 26 500 634 Kergekuulipildujaid - 1 176 7 1 183 Suurtükke 22 8 14 44 Välisuurtükke 103 109 59 271 Pommiheitjaid 221 - 1 22 Vintpüsse 8 600 76 073 4 200 88 873 Padruneid 34,8. milj. 120,5 milj. Pole teada 155,3
naasnud Eesti väejuht Johan Laidoner, kes kuulutas välja mobilisatsiooni.Mobilisatsiooniga ühinesid ka vabatahtlikud koolipoisid, kellel võimaldati samal ajal ka õppida. peale mobilisatsiooni väljakuulutamist hakkas sõjavägi kiresti kasvama, kokku tuli 12000- 14000 meest ja ka soome 3500 vabatahtlikku ning mõnisada Rootsi ja Taani vabatahtlikku . Rindejoon seiskus, ning hakkas peagi ida poole liikuma. Edasiste lahingute kõigus langes Eesti vägede kätte palju Vene raskekuulipildujaid Maksim ja ligi 40 suurtükki. Samal ajal valmisid 3 soomusrongi, keda asus algselt juhtima kapten Johan Pitka, hiljem Kapten (hiljem kolonel) Karl Parts.Eesti väed asusid vastupealetungile ja Vabariigi esimesel aastapäeval 24. veebruaril 1919. a võis kindral Laidoner ette kanda, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Edasi surusid eesti väed, mis olid mobilisatsiooni lõpuleviimisega kasvanud ligi 80 000 meheni punaarmee Nõukogude Venemaa piiridesse ja 25. mail vallutati Pihkva
Vahest on see veidi üle pakutud, aga igatahes oli neid masendavalt palju võrreldes Ruhnu potetsiaalsete kaitsjatega. 6.augusti varahommikul maabusidki venelased Ruhnu läänerannikul, ilma et oleksid kohanud ruhnulaste vastupanu. J.Vinagradovi kirjeldab küll värvikalt Nõukogude laevu rünnanud kümmekond Saksa lennukit ja punaväelasi maale vedavaid paate tulistanud raskekuulipildujat, kuid kaldun arvama, et see on kirjanduslik väljamõeldis, sest raskekuulipildujaid saarel ei olnud ja ruhnulastel ei olnud ilmselt ka Luftwaffega raadioühendust, et lennukeid appi tellida. Paistab, et õigus on 1941.aasta sõjasündmuste uurijal Tuudur Tammel: seekord jõudsid venelased Ruhnu randa märkamatult, mida soodustas küllap pilvine ja tuuline ilm, mis saare vahimehed kuhugi varju alla oli ajanud. Venelasi märgati alles siis, kui need suurema hulgaga oli juba maale jõudnud. Ülekaalukale vastasele vastu ei hakatud,
transiidifirmade Dobroflot ja Tsentrosojuz kontorid, ning esinedes firmade töölistena saabusidki mässajad Eestisse. Samuti oli mässajate hulgas firmade tegelikke töölisi. Rudolf Vakmanni memuaarides 19. novembri 1924 relvade, laskemoona ja varustuse nõudelehes oleks Venemaalt pidanud saadetama mässajatele 300 vintpüssi põhja ja 200 lõunapiirkonna mässajatele, automaatpüsse vastavalt 30 ja 20, kergekuulipildujaid 20 ja 14, raskekuulipildujaid 18 ja 12, eelnimetatud relvade padruneid 150 000 ja 100 000, käsigranaate 600 ja 400, kolmetolliseid mürske 2000 ja 2000. Reaalsuses koosnes mässajate relvastus aga peamiselt toonastest Saksa sõjaväe ohvitseride püstolitest ,,Parabellum P08", mis olid tõenäoliselt I maailmasõja ülejäägid, osadel mässajatel olid ka teised püstolid ja revolvrid ning erinevate süsteemidega vintpüssid. Oli ka kolm USA
annaabi.ee 
